/nginx/o/2009/03/26/153925t1hbdca.jpg)
Võrtsjärve kalurid on leidnud võrkudest angerjaid, kes on tõenäoliselt hapnikupuuduses põhjamudast ülemistesse veekihtidesse tõusnud.
Võrtsjärve kaladel napib hapnikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalbuse küla juures kalastav Aivar Kärp ütles, et väikesi angerjaid võis võrkudest leida juba paari nädala eest, kuid nüüd on püünistes olnud ka suuremaid, püügimõõdus kalu.
Kalur Enn Kell on samuti väikeangerjaid võrkudes rippumas näinud. «Märkasime juba mõne aja eest, et järves on midagi lahti,» kinnitas ta.
Eesti maaülikooli õppejõud Jaan Leetsar ütles, et hapnikupuudus on Võrtsjärves üsna tavaline nähtus ning tänavu on seda soodustanud ühtlane jääkate ja sellele langenud paks lumi.
«Hullem olukord on järve madalas lõunaosas, kus on rohkem taimestikku,» rääkis Jaan Leetsar. «Nüüd oleks vaja suurt sula, mis võtaks jää pealt lume, sulataks servad lahti ja annaks jää alla hapnikuga rikastatud vett.»
Et kuni poolemeetrise jää ja seda katva lume alla ei pääse just palju valgust, on uut hapnikku tootev fotosüntees väike ja hapniku kogus väheneb suure kiirusega.
Enn Kell ütles, et hapnikunäljas angerjaid on mõnel aastal rohkemgi olnud. «Midagi hullu pole, järv ise reguleerib elustikku,» lausus ta.
Möödunud neljapäeval mõõtsid limnoloogiakeskuse töötajad Võrtsjärve kesk- ja lõunaosas vee hapnikusisaldust. Järve keskosas oli kuni kahe meetri sügavuseni hapnikku vähemalt kaheksa milligrammi liitris, millest kaladele hingamiseks piisab.
Alumistes kihtides hakkas hapniku kontsentratsioon kiiresti vähenema ning põhjakihi vesi on kuni poole meetri ulatuses peaaegu hapnikuta.