Kerge lõunaeine tõi palju paksu pahandust

, arno@libaajaleht.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui Hillar Haablepp parandas kohvikutöötaja nõudmise peale köögis riiulit, pidi tema naine väljas head nägu tegema ja tolmuimejaga muru puhastama. Vahepeal tegi ta aga juhtunu dokumenteerimiseks foto.
Samal ajal kui Hillar Haablepp parandas kohvikutöötaja nõudmise peale köögis riiulit, pidi tema naine väljas head nägu tegema ja tolmuimejaga muru puhastama. Vahepeal tegi ta aga juhtunu dokumenteerimiseks foto. Foto: arhiiv

Üks Viljandi viimase nädala skandaalsemaid sündmusi leidis aset söögikohas, kus lauast tõusnud kliendile anti kätte kühvel ja hari ning teda sunniti põrandat pühkima.

Nüüd on «Liba-Sakalani» jõudnud kuuldused, et see juhtum pole Viljandi toitlustusasutustes ainus omataoline.

Meie käsutuses on ühe sama laadi intsidendi mõlema osapoole selgitused, mis paraku ühtivad väga väikses ulatuses. Samuti on mõlemad pooled esitanud fototõendid. Jätame lugeja hinnata, kellel on selles juhtumis õigus.

Meid mõnitati täiega!

Maive Haablepp,
külastaja

Kõik sai alguse sellest, et meil läks mehega kõht tühjaks. Läksime siis pahaaimamatult esimesse ettejäävasse toitlustusasutusse. Tellisime söögi ära ja pistsime selle kiirelt nahka. Nälg oli nii suur, et mitte leivapuru ega soustipiiska ei jäänud taldrikule.

Seniajani oli kõik kena, kuid järgnevaks polnud me valmis. Mina voltisin oma kasutatud salvrätikut uuesti ilusasse vormi ja Hillar (minu mees) sättis hambaorki topsi tagasi, kui järsku ilmus meie juurde teenindaja.

Ta surus mulle kätte tolmuimeja ja käskis põranda puhtaks teha, mehele aga andis haamri ja naelad ning kuulutas, et köögis vajab üks riiul parandamist. See tundus ennekuulmatu, aga olime nii rabatud, et täitsime käsku.

Kui mul oli söögisaal puhtaks võetud, kamandas töötaja mind veel majaesisest murust tolmuimejaga üle käima ning mehel käskis WC-s ära parandada katkise toru.

Et väljas liikus palju inimesi, katsusin muru imedes teha halva mängu juures hea näo, aga sisimas tundsin end täiesti alandatuna.

Kui kõik tööd olid tehtud, ei öeldud isegi aitäh, vaid visati meid lihtsalt uksest välja. Vilksamisi nägin, kuidas mees, kes oli enne meid joonud tassi kohvi, parandas hoovis söögikoha konditsioneeri. Minu arust ei ole selline olukord normaalne.

Läbu oli kohutav!

Svea-Emma Kange,
teenindaja

Kohe, kui need inimesed meie söögisaali astusid, oli mulle klaar, et sellest tuleb üks suur jama. Kumbki ei pühkinud uksel jalgu ja menüüd lappasid nad paljaste kätega, kuigi letil on meil alati paar kindaid. Muide, minu arust ei olnud meesterahvas kasutanud hommikul ka deodoranti. Aga see oli alles algus.

Ma polnud jõudnud veel toitu laualegi panna, kui meesterahvas mul supitaldriku käest rebis ja selle sisu ühe hingetõmbega üle serva suhu kallas. Naisterahvas oli sama ablas: näiteks grillvorstikesi süües näris ta iga pala kõigest kolm korda. Vastik oli vaadata seda kugistamist.

Tõeline läbu läks lahti siis, kui tõin neile magustoidu. Ühel hetkel hakkasid nad teineteist sellega lihtsalt loopima ja kui tegin neile viisaka märkuse, sain kokteilikirsiga mütsti vastu pead.

Kuidagi õnnestus nad meie ruumest välja toimetada. Mingit koristama sundimist kindlasti ei olnud. Praegu oleme välja kuulutanud konkursi, leidmaks mõnd firmat, kes koristaks neist mahajäänud kaose ja remondiks ruumid. Minu arust ei ole selline olukord normaalne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles