Doonorite karantiiniaeg hakkas jälle otsast pihta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Selgi suvel käis doonoritelk mööda Eesti suuremaid linnu, aga A-hepatiidi puhangu tõttu Viljandisse ei jõudnud. Doonoritelk pole siin käinud juba üle aasta. Foto on tehtud Pärnu doonoripäeval.
Selgi suvel käis doonoritelk mööda Eesti suuremaid linnu, aga A-hepatiidi puhangu tõttu Viljandisse ei jõudnud. Doonoritelk pole siin käinud juba üle aasta. Foto on tehtud Pärnu doonoripäeval. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Veel esmaspäeva hommikul loodeti Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuses, et Viljandis saab taas hakata doonoripäevi korraldama.

«Neli nädalat oli kõik korras olnud, ja jälle tuli teade ühe haigestumise kohta,» nentis Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse direktor Helve König mõrult. Nüüdseks pole viljandimaalased A-hepatiidi puhangu pärast verd loovutada saanud juba rohkem kui aasta.

Viljandi haigla nakkustõrje arsti Ruth Männiku sõnutsi ei saa tõesti öelda, et maakonnas A-hepatiidi epideemia möödas oleks. «See üks juhtum venitab kogu epideemia perioodi jälle pikemaks,» lausus ta ja lisas, et haigusjuhtumiteta tuleb olla umbes kaks inkubatsiooniperioodi. «Me pole nii kaua haigusvabad olnud, seetõttu pole A-hepatiidi epideemia lõppenud.»

Lootusetu lugu

Nüüd hakkab aeg uuesti tiksuma viimase haigusjuhtumi kirjapaneku päevast. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on hepatiidi inkubatsiooniperiood üsna pikk: tuleb arvestada kuni viiekümne päevaga.

«Lugu on juba täiesti lootusetu,» ütles Helve König ja meenutas, et kevadel oli kolm nädalat haigusjuhtumiteta möödunud, kuid ka siis tulid üksikud haigestumised. «Mina ei tea, kaua meid niimoodi karantiinis hoitakse.»

Verekeskuse direktor on murega pöördunud ka terviseameti poole. Nagu ta rääkis, on ennegi üksikuid haigestumisjuhtumeid olnud, aga neist pole paanikat tekitatud. «Viljandimaa pole enam reaalne epideemia piirkond,» leidis ta.

Teistes Eesti piirkondades on samuti üksikuid A-hepatiidi juhtumeid, aga sellist doonorluse piirangut pole kehtestatud. «Seda sellepärast, et Viljandimaal on ikkagi puhang,» selgitas Dontšenko. «Puhang kestab kaua ja nendes tingimustes on hindamine natuke teine.»

Ta lisas, et siin kandis on tõepoolest ka varem üksikuid haigusjuhtumeid registreeritud, aga nüüd vaatab terviseamet Viljandimaad tähelepanelikumalt.

Ruth Männiku ütlemist mööda on raske hinnata, kas doonoripäevi võiks taas korraldama hakata. «Meil oli alles see uus hepatiidi juhtum, mistõttu terviseameti piirang on õigustatud,» ütles ta ja lisas, et haigla teeb nii, nagu spetsialistid ütlevad, ja võimaldab doonoripäeva korraldada siis, kui tohib. «Pole midagi parata,» nentis Männik.

Veri ei levita

Helve König tuletas meelde, et A-hepatiit ei kandu verega edasi.

«See on mustade käte haigus,» sõnas ta ja selgitas, et sellesse nakatuvadki rohkem noored ja lapsed, sest nemad vaatavad kätepesemisele tihtilugu läbi sõrmede.

Samas tõdes ta, et kunagi ei või nakatumisviisis siiski kindel olla. «Arvame, et ta verega ei nakka, aga kes tegelikult teab,» lausus ta.

Viljandi teema on terviseametis praegu arutusel ja rohkem infot peaks tulema järgmise nädala algul.

Küsimusele, mis siis saab, kui viljandimaalane läheb end Tartus või Tallinnas doonoriks pakkuma, vastas Helve König, et see on keeruline olukord. «Me küsitleme neid põhjalikult, et teada saada, ega neil peres või töö juures pole A-hepatiiti olnud, ja siis otsustame.»

Tagasi üles