Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/27/1342518t1h061f.jpg)
«Sakala» küsis, milliseid võimalusi koolilõuna toetuse kosumiseks näeb reformierakondlasest riigikogu liige, endine Viljandi linnapea Peep Aru.
Peep Aru, kas järgmise aasta riigieelarves on ette näha koolilõuna toetuse suurendamist?
Eelarve ei ole veel riigikokku jõudnud, kuid esialgse info kohaselt koolilõuna toetus ei suurene.
Vastuolu toetuse suuruse ja lõuna tegeliku maksumuse vahel on olnud probleemiks algusest peale. Ühelt poolt pannakse osa riikliku poliitika täitmise kohustusest omavalitsustele. Teisest küljest on riigi koolilõuna toetus tõhus abi omavalitsustele, kelle üks otstarbekusest tulenev õigus ja kohustus ongi toetada neid, kes seda vajavad. Enne toetuse kehtestamist finantseeris koolilõunat täielikult või osaliselt enamik omavalitsusi.
Omavalitsustel on õigus jätta koolilõunaks vajaliku lisaraha maksmine lapsevanematele. Selleks tuleb langetada poliitiline otsus.
Kas on plaanis hakata toetust maksma ka gümnaasiumiõpilaste lõunasöögi tarbeks?
Kutsekoolide ja gümnaasiumide koolilõuna riiklikus toetamises on praegu tõesti erinevusi. Eelkõige on see seletatav asjaoluga, et paljud kutsekooliõpilased elavad õpingute ajal kodust kaugemal ja nende elamiskulud on peredele suuremad kui samas leibkonnas elavate gümnaasiumiõpilaste puhul.
Käivitunud on gümnaasiumireform ja lähikonna koolide arv väheneb. Koolivõrgu korrastamise käigus on ilmselt vajalik jõuda kutsekoolide koolilõuna finantseerimise tasemele. Arvan küll, et õpilaste kodust kaugenemise tõttu peaks gümnaasiumides hakkama koolilõuna eest tasuma samamoodi kui kutsekoolides. See ei ole järgmise aasta küsimus, lähiaastate oma aga küll.
Milles näete lahendust praegusele olukorrale?
Olukorda aitab kindlasti parandada eestimaalaste sissetulekute suurenemine tänu majanduskasvule. Juba eelmise aasta lõpust alates on palgad tõusnud keskmiselt kiiremini kui elukallidus.
Inimeste heaolu aitavad parandada ka riigieelarve prioriteedid. Järgmisel aastal suurenevad palgad riigisektoris, alustatakse abivajavate laste toetuste kahekordistamist, suurenevad pensionid ja töötutoetused ja alaneb töötuskindlustuse maksemäär.