/nginx/o/2012/09/27/1342570t1h99c0.jpg)
Umbes kuu aja eest kirjutas «Sakala» sellest, kui palju kasutavad Viljandimaa koolid õpilastele lõunasöögi valmistamiseks kohalikku toorainet.
Laste koolilõuna kulud veerevad üha rohkem linnade ja valdade õlgadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muu hulgas oli artiklisse kirja pandud, kui palju ühes või teises koolis pakutav koolilõuna õpilase kohta maksma läheb.
Paraku tekkis neid fakte edastades kahetsusväärne viga, mida me õigel ajal märgata ei osanud. Kui Viljandit teenindav aktsiaselts Baltic Restaurants Estonia oli lõunatoidu maksumuse hulka arvanud ka köökide majandamise kulud ja töötajate palga, siis maakonna koolid nimetasid toidupäeva maksumuseks vaid selle summa, mis kulub toiduainete ostmiseks.
Seega sai Viljandi linnavalitsus põhjendamatult kritiseerida selle eest, et siinne koolitoit on teiste omaga võrreldes liiga kallis.
Viljandi koolitoit on odavaim
Kuid pole halba ilma heata. Mainitud viperus ajendas lähemalt uurima, kui palju maksab õpilase koolilõuna Viljandimaa omavalitsustes, võttes seejuures arvesse kõiki selleks tehtud kulutusi: nii toiduainete maksumust, kokkade palka kui köögi ülalpidamist ja seadmete kulumist.
Täname omavalitsuste juhte, kes meid selles aitasid ja küsitud andmed edastasid. Tasub meeles pidada, et paljud äratoodud summad on tinglikud, sest täpset arvestust ainult koolisöökla majandamise kohta valdades tihti ei peeta.
Endale tuhka pähe raputades peame tõdema, et Viljandi koolide toitlustaja Baltic Restaurants Estonia pakutava koolilõuna hind 1.15 eurot, millesse on arvestatud kõik toiduvalmistamiseks tehtavad kulutused, on üks maakonna odavamaid.
Samasuguse koolilõuna maksumuse nimetas vaid Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur. Kolga-Jaani ja Leie põhikoolis maksab lapse lõunasöök arvestuslikult samuti 1.15 eurot. Toiduainete ostmiseks kulub mainitud summast 0.77 eurot.
Kokkuhoidlikult suudab hakkama saada ka Mõisaküla linn, kus on koolilõuna arvestuslik maksumus 1.20 eurot. Toiduainetele kulub sellest 0.78 eurot.
Samas on omavalitsusi, kus koolitoidule kulub hinnanguliselt veidi suurem summa.
Viiratsi koolis ostab vald toitlustamise teenindajalt, kes küsib õpilase lõunaportsjoni eest 1.92 eurot. Teine Viiratsi valla kool Kalmetul arvestab maksumuseks 1.53 eurot.
Pärsti vallas on põhikooliõpilase toidupäeva kogumaksumus kõigi toidu tegemiseks vaja minevate kulutustega 1.95 eurot. Ainult toiduainetele kulub valla koolides keskmiselt 0.74 eurot.
Kalleimat koolilõunat, mis maksab kõiki kulutusi kokku arvestades 2.12 eurot, söövad Kõpu põhikooli lapsed. Samas tuleb tunnustavalt märkida, et see kool pakub lastele ka hommikusööki — 1.12 eurot maksva varajase eine maksab kinni omavalitsus. Samuti on õpilasel võimalik süüa õhtuoodet, kuid selle eest tuleb osa tasuda lapsevanemal.
Õhtuoote võimalust pakutakse lastele veel mitmes Viljandimaa koolis.
Riigi toetus kulub toiduainetele
Koolilõunast rääkides ei saa mõistagi mainimata jätta seda, et riik andis tänavu iga põhikoolilapse lõunasöögi tegemiseks toetust 0.78 eurot. Ministeeriumi ametnike sõnul ongi see raha ette nähtud vaid toiduainete ostmiseks ning ülejäänud kulutused tuleb kanda omavalitsustel.
Tarvastu vallavanem Alar Karu selgitas, et tema valla üldhariduskoolides jääb toiduainete maksumuse osa 0.78 euro piiresse, kuid nagu teisedki omavalitsused, tasub vald oma eelarvest personali palgad ja ruumide majandamise kulud.
«Neid muid kulusid välja arvutada on väga mahukas töö ja hallatavates asutustes on need ilmselt erinevad,» selgitas Karu. Ta lisas, et suur kokkuostja suudab toiduaineid hankida arvatavasti odavamalt kui iga väike lasteaed või külakool, seetõttu on eri koolide lõunatoidu hindu omavahel üsna raske võrrelda.
Karu tõdemust mööda ei ole 78 senti ühe õpilase kohta päevas kindlasti piisavalt suur summa selleks, et saaks valmistada maitsvat ja tervislikku lõunat.
Ka Halliste vallavanem Andres Rõigas ütles, et riigilt saadav raha kulub Halliste põhikoolis vaid toiduainete muretsemiseks. Sellele lisanduvad palgaraha ja majanduskulud, mis on suhteliselt suured. «Köögi sisustus on kallis ja suur osa seadmetest töötab elektriga. Kooli hinnangul võib isegi kolmandik majanduskuludest olla seotud toiduga,» rääkis ta.
Abja valla finantsjuhi Külli Mõttuse sõnul korraldab Abja gümnaasiumi õpilaste toitlustamist 2005. aastast kooli söökla. Enne seda ostis vald umbes kümne aasta jooksul toitlustusteenust eri erafirmadelt.
«Oma kooli söökla majandamine läheb teenuse ostmisega võrreldes omavalitsusele rohkem maksma, aga laste toiduportsjonid on nüüd kindlasti suuremad ja menüü mitmekesisem,» lausus ta.
Mõttuse andmetel mahtusid tänavu esimese poolaasta toiduainete kulud Abja gümnaasiumis riigi antava 0.78 euro piiridesse. Alanud õppeaastal tuleb aga vallal esimese kuu kalkulatsioonidest lähtudes toiduainete soetamiseks raha tõenäoliselt juurde anda.
Võhma linnapea Avo Põdra jutu järgi on ka sealne gümnaasium praegu toiduaineid ostes toime tulnud riigi rahaga, kuid et toit valmis saaks, lisandub sellele umbes 80 protsenti kulutusi ja need on omavalitsuse kanda.
«Oleme toiduportsu hinnaks arvestanud umbes 1.40 eurot, kuid võib arvata, et tegelikkuses on summa suurem,» nentis Avo Põder. «Toiduained kallinevad pidevalt ja ilmselt ei piisa varsti ainult riigi toetusest, et pakkuda lastele tervislikku ja maitsvat toitu.»
Kirivere põhikoolis kulub Kõo valla esindaja Anu Lõhmuse sõnul õpilase lõunasöögiks toiduainete ostmisele juba 1 euro, sellele lisanduvad veel kõik muud eespool mainitud kulutused.
Omavalitsuse koorem suureneb
Eelnevat arvesse võttes võib tõdeda, et kuigi Eestis räägitakse riigi kulul pakutavast tasuta koolilõunast, lasub suur osa selle võimaldamisest siiski omavalitsuste õlgadel.
Tasub märgata ka seda, et riigi toetus on ette nähtud vaid I—IX klassi õpilastele, kuid paljud vallad maksavad noorte lõunasöögi eest gümnaasiumi lõpuni.
Nii on näiteks Abja gümnaasiumis. Külli Mõttuse sõnul leiti raha selleks vallaeelarvest ja mõni teinegi vald on läbirääkimiste tulemusena olnud nõus oma registris olevate laste toitlustamist toetama.
Samamoodi pakuvad gümnasistidele tasuta koolilõunat Kitzbergi, Suure-Jaani ja Tarvastu gümnaasium.
«Toitlustame kõiki August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis õppivaid lapsi nii põhikoolis kui gümnaasiumiastmes,» teatas Karksi vallavanem Arvo Maling. «Toiduainete ostmiseks kulub 0.84 eurot ja vald katab omalt poolt kõik muud kulud.»
Koos köögi töötajatele, kommunaalmaksetele ja inventarile kuluva summaga kujuneb hinnaks 1.30 eurot.
«Arvestades, et päevas sööb koolilõunat umbes 400 inimest ja keskmiselt on kuus 21 päeva, küündivad valla kulud ühes kuus 3864 euroni ja aastas 35 000 euroni,» arvutas Maling. Säärane summa läheb vallal lisaks rahale, mille riik põhikooliõpilaste lõunasöögiks annab.
Ka gümnasistid väärivad toetust
Nagu faktidest selgus, on koolisööklatel toidu kallinemist arvesse võttes järjest raskem praeguse toetusega katta tooraine maksumust.
Kui mõned Eesti omavalitsused paluvad osa põhikooliõpilaste toidule kuluvast summast kinni maksta lapsevanematel, siis Viljandimaal pole seda veel tehtud. Lapsevanem peab riigi toetusele lisa maksma vaid erakoolina tegutsevas Viljandi vabas waldorfkoolis, kus küsitakse lapse kohta kuus 6.70 eurot.
«Taevake, me lihtsalt ei lähe seda teed!» pahvatas Abja vallavanem Peeter Rahnel sellekohase küsimuse peale. «See on ju maksumaksja raha — lapsevanemad on oma maksudega omavalitsusele raha ju andnud.»
Rahnel leidis, et riik peaks tasuta lõunatoidu garanteerima nii põhikooliõpilastele kui ka gümnasistidele.
«Kui kutsehariduse omandajatele võimaldatakse tasuta lõuna, siis miks samas vanuses gümnaasiumi- või keskharidust omandav noor seda ei saa?» küsis ta. «Minu arvates on see ääretult ebaõiglane nii laste kui nende vanemate suhtes, rääkimata omavalitsusest.»
Võhma linnapea Avo Põdra sõnul maksavad sealse kooli gümnaasiumiosas koolitoidu eest õpilased ise, kuid loomulikult oleks abiks, kui riik selleks raha leiaks.
«Koolitoidu toetus peaks kindlasti suurenema, sest piiratud ressursiga on keeruline pakkuda täisvääruslikku ja maitsvat toitu,» nentis ta. «Praegune süsteem on pigem populistlik, sest räägitakse küll tasuta koolitoidust, aga sellest, kui palju omavalitsused sinna juurde maksavad, ei ole eriti juttu olnud.»
LÕUNASÖÖK
Kümme aastat tasuta koolitoitu
• Tasuta lõunasööki hakati keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsi algatusel koolides pakkuma 2002. aasta 1. septembrist ning esmalt said seda I—IV klassi õpilased.
• 2006. aasta 1. septembrist hakkasid tasuta koolitoitu saama kõik I—IX klassi õpilased, samuti põhikoolijärgses kutseõppes õppivad noored.
• Gümnaasiumiõpilastele ei ole riigi toetus laienenud, kuid mitmel pool on nende lõunatoidu eest tasunud vald.
Allikas: «Sakala»
ARVAMUS
MAILIS REPS, riigikogu liige, Keskerakond
Riikliku koolitoidutoetuse kehtestamisel oli arvutuse aluseks kaks komponenti: toidukulu ja toiduvalmistamise kulu, sealhulgas koka palk ja muu selline.
Uurisime välja, milliseid kulutusi tegid 2002. aastal koolitoidule omavalitsused ja kui palju küsiti lapsevanemate käest. Sellest tuleneski kümme aastat tagasi koolitoidu riikliku toetuse summa.
Kallim oli toitlustus vaid mõnes omavalitsuses, näiteks Tartus, kellel olid mahukad lepingud suurköögi või -toitlustajaga. Sellistes omavalitsustes või koolides ei katnud riiklik toetus sadat protsenti. Siiski oli see vaid erand.
Tuli tagasisidet, et kuna omavalitsuse eelarveraha jäi üle, suunati seda ka vanemate klasside toitlustamiseks ja teise toidukorra katmiseks või muuks.
2005. aastal laienes koolitoidutoetus kutsekoolidele, sest sealsete õpilaste hulgas on enam neid, kes pärinevad sotsiaalsete probleemidega perest. Loomulikult oli tolle hetke otsuse aluseks lootus, et järgmisel aastal laieneb toetus gümnaasiumiklassidesse.
Kuigi omavalitsuste esindusorganisatsioonid ja õpilaste esindajad on toonud koolitoidutoetuse vajaduse välja ühena kolmest põhitoetusest, ei ole praegu kahjuks poliitilist tahet seda summat suurendada või hakata koolitoitu jagama gümnaasiumiõpilastele.
Olukorda saab parandada ühiskondlik kokkulepe, mitte ainult ühe erakonna soov. See otse lastele mõeldud toetus on vajalik, aidates noortel kasvada ja õppida ning hoida tervist ja loomevõimet.