/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Viljandis Sakala keskuses on homme konverents «Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil», millel antakse ülevaade planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest XX sajandi Eestis. Ühtlasi tutvustatakse projekti «Eesti XX sajandi (1870—1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs» tulemusi.
Konverents vaatab arhitektuurilukku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on juba traditsiooniks saanud, et kord aastas korraldame koos muinsuskaitsega ühe arhitektuuripärandit ja planeeringuid tutvustava seminari,» rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas.
Tema kinnitust mööda on need ettevõtmised alati elavat huvi tekitanud ning nii oodatakse ka homme Sakala keskusesse sadakonda huvilist.
Konverentsi juhib muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja, arendusdirektor Tarvi Sits ning ettekannetega esinevad Eesti kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, sama kooli teadur Epp Lankots ning arhitektid Ülo Stöör ja Raivo Mändmaa. Maaelu märkidest Eesti maastikus kõneleb põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
«XX sajandi Eesti arhitektuuri kaardistamise projekt on valmis ning me ühendasime selle tutvustuse oma teemadega,» selgitas Kallas. «Niisiis uurime ka selle ajastu planeeringuid koos arhitektuuriga ning vaatame, kuidas nad on koos toiminud.»
2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, et välja selgitada arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol.
Viljandimaalt jõudis nimekirja 70 ehitist. Nende seas on näiteks Uueveski aedlinn, Ugala teater, Õisu piimandusinstituudi internaat, Puka talu, kolhoosi Kindel Tee keskus-klubi ja Suislepa rahvamaja.