Illimar Toom: eks me ole ikka natuke Viljandi patrioodid

Illimar Toomi kinnitusel peab tema juhitav ettevõte plaani hakata uue tehase toodangut turustama eeskätt Eestis, kuid piilub vargsi ka lähiriikide, näiteks Läti poole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Toom Tekstiili enamusaktsionär ja juhatuse esimees Illimar Toom tunnistab, et tekstiilijäätmete töötlemise tehasele asukohta valides kaalus ettevõtte juhtkond Viljandi kõrval teisigi paiku.

Illimar Toom, kuidas jäätmetöötlustehase rajamise idee sündis?

Nähes iga päev jäätmehunnikut, mis tehaste juurde tekib, küsid endalt tahes-tahtmata, kas sellega poleks võimalik midagi tarka peale hakata. Kui natuke mujal maailmas ringi käid, saadki pildi kenasti kokku. Üks suurem niisugune tehas, mida me oleme kohapeal vaatamas käinud, asub Saksamaal.

Mis annab teile kindluse, et teised Eesti tekstiiliettevõtted, kes on ikkagi teie konkurendid, tahavad oma jäätmeid teile tooraineks anda?

Eks igaüks vaata hoolega oma kulusid. Jäätmeid ümbertöötlemisse andes vabanevad nad prügila kuludest. Pealegi on Eesti tekstiilitööstusfirmad teinud pidevalt omavahelist koostööd nii allhangete kui ka vastastikuste toorainemüükide kaudu. Teisisõnu ei tähenda konkurendiks olemine tingimata koostöö välistamist. Majanduslik kasu on ikkagi määrav.

Ja pealegi: mida aeg edasi, seda enam soovivad ettevõtted lisada oma toodetele taaskasutuse märgi. See on mainekujunduslik samm, sest keskkonnasäästlik mõtlemine kogub jõudsalt populaarsust. Lisaks kõigele muule on jäätmetest valmistatud materjalid odavad ning aitavad parandada firmade konkurentsivõimet.

Peale Viljandi ja Abja-Paluoja tehase on teil tootmiskompleks ka Tallinnas. Miks otsustasite rajada jäätmete töötlemise tehase Viljandisse? Pealinnas või selle lähedal olnuks see eeldatavasti lihtsam.

Kaalusime mitut varianti, aga lõpuks otsustasime ikka Viljandile truuks jääda. Peame oma tooraineallikaks peamiselt Eesti ettevõtteid, seepärast on hea, kui tehas paikneb riigi keskel. Ühtlasi asub Viljandis ja selle lähikonnas peale meie veel mitu arvestatavat tekstiilitööstust.

Mis puutub toodangu turustamisse, siis suur osa sellest läheb tagasi Eesti tootjatele. Aga kui mõtleme lähematele välisturgudele, näiteks Lätile, pole Viljandi samuti halb valik.

Otsus oli loogiline ka seetõttu, et meil on siin selle valdkonna asjatundjad. Ma ei liialda, kui nimetan Viljandit mittekootud tekstiilimaterjalide ala kompetentsikeskuseks: siin on sellega tegeldud väga pikka aega.

Ja lõpuks, eks me ole ikka natuke Viljandi patrioodid ka.

Miks valisite tehase asukohaks endise mööblivabriku?

Esialgu oli meil plaanis ehitada uus tehasehoone, aga see võimalus langes ära. Otsustasime, et ei investeeri nii palju hoonetesse, vaid paneme liinid võimalikult kiiresti tööle. Endine Tarme tehas sobis meie seadmetele päris hästi: võtame mõne vaheseina maha, valame põrandad, värvime, rajame gaasitrassi... Hiljem on nähtavasti tarvis laoruume juurde teha.