/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
Kiirlaadimispunktides saab tasuta tankida tuleva aasta jaanuari lõpuni, raha tuleb maksma hakata veebruarist.
Autoomanikule terendab laadimise kuutasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse KredEx kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste ütles, et laadimise hinnad on alles kujundamisel, aga ilmselt peab omanik hakkama maksma nii sõiduki akudesse talletatava elektri eest kui ka kuutasu. Selleks kujuneb ligikaudu kümme eurot ja ühe laadimiskorra hinnaks ligi kolm eurot.
See hind tuleb Seliste sõnul arvestusega, et autojuht laadib auto akusid 80 protsendi täitumuseni, mis lähebki maksma paar-kolm eurot.
«Kuutasu on aga vajalik, sest see aitab katta laadijate enda elektritarvet ja võrguühenduse kuutasusid,» selgitas Seliste. «Ilmsesti tuleb ka üks kuutasuta pakett, kuid selle laadimishind on suurem.»
Kui bensiini- ja diislikütuse puhul maksab liiter ehk kogus, siis elektri puhul on veel lahtine, kas maksustamine hakkab käima laetud koguse või laadimises oldud aja põhjal.
«Analüüsime proovikasutust ja siis otsustame, kas kasutada mõõtühikuna aega või kilovatt-tunde,» lausus Seliste. «Aeg, mille kasutaja veedab kiirlaadija juures, on meile vähemalt sama tähtis tegur kui auto akusse laetud elektrikogus.»
Ta tõi näiteks, et kui inimene jätab auto kiirlaadija külge tundideks — läheb näiteks poodi ostlema —, laadib sõiduk ikka ainult umbes 20 kilovatti tunnis, aga teistel autodel jäävad akud seetõttu turgutamata.
«Kokkuvõttes peame mõtlema ka sellele, kuidas panna inimesi väärtustama kiirlaadija juures veedetud aega,» lisas Seliste. «Ainus võimalus tundub olevat laadimiseks kulunud aja hinnastamine.»