Nahkhiired saavad koridorides tiibu sirutada

Huntaugu läheduses kulgevad metsarajad on ka nahkhiirte lennukoridorid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Artikkel ilmus 25. septembri «Sakala» paberväljaandes

Eelmisel nädalal niideti projektide ning omavalitsuse rahaga Viljandi järve ümbrust, parandades vaateid ning ohustatud liikide elutingimusi.

«Teeme tööd mitmes kohas ümber Viljandi järve,» ütles Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik. Tema sõnul on tegemist keskkonnaameti ettekirjutuste täitmisega.

Ranna ning Tartu maantee vahelist ala niites avatakse järvevaateid ning taastatakse looduslikult tekkinud lamminiitude kooslusi. Niidud on ka tähtis lindude pesitsuspaik ja toitumisala ning järve põhjatipu luht vingerja kudeala. Korrastustöid on tehtud mujalgi järve ümbruses.

1. augustil alustatud nahkhiirte lennukoridoride taastamise tööjärge Nõmmik hinnata ei osanud, sest polnud jõudnud seda veel vaatamas käia. Spetsialist tõdes, et tööd jätkub ilmselt pikemaks ajaks. «Lennurajad on vajalikud selleks, et nahkhiired saaksid lennata järvele toituma,» selgitas keskkonnaspetsialist ning lisas, et lennukoridorid olid muutunud käsitiivalistele liiga kitsaks.

Lennukoridoride taastamise kõrval on vanad jooksurajad muudetud paremini läbitavaks, mistõttu on inimestel võimalik seal ka jalutamas käia. Metsaradade kogupikkus on 2,8 kilomeetrit.

Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid.

Keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) sai linn taastamistöödeks ligi 36 000 eurot. Selle raha eest ehitati kaks uut paadisilda, üks Huntaugu randa ja teine vetelpäästejaama vastu üle järve, ning nende juurde piknikukohad. Toetust saadi eeldusel, et järgmisel viiel aastal hooldatakse tänavu korrastatud alasid.

Tööd peavad valmima käesoleva aasta lõpuks.