Lõppes ulukite marutaudivastane vaktsineerimine

Foto: Internet

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas esmaspäeval sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi piki Eesti-Läti piiri idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Hoolimata üldiselt kehvapoolsest ilmast, oli vaktsineerimispiirkonnas tööde ajal lennuilm hea ning puhvertsoon sai vaktsineeritud rekordiliselt kiiresti — vaid kaheksa päevaga.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud vaid üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, sest Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006—2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, alates 2011. aastast vaid ohustatud aladel riigi piiril. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute kaudu.

Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde: loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb kohe teatada piirkonna volitatud veterinaararstile.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kavas tuleva aasta kevadel.