Vargad pääsesid kohtus karistuseta

Kuus noorukit panid kevadel Viljandimaal toime seitse vargust ja tekitasid ligi 6400 euro eest kahju. Poolteist nädalat tagasi otsustas kohus, et kõige selle eest peab üks varas karistuseks tegema 350 tundi tööd.

Ülejäänud viis noormeest, kes vargustes süüdi mõisteti, pääsesid prokuröriga sõlmitud kokkuleppemenetluse tulemusena karistusest ning nad allutati käitumiskontrollile.

Sissemurdmised ja vargused

Enamikus alaealistest poistest koosneva kamba vargused algasid tänavu märtsis, kui kaks noorukit suutsid enda valdusesse saada ühe pangakaardi koos selle PIN-koodiga ja võtsid automaadist välja 160 eurot. Sellele järgnesid fotoaparaadi vargus, sissemurdmised autodesse ning Viljandi Suur-Kaare tänava garaažidesse.

Varaste saagiks langesid raadiojaam ja -saatjad, printer, jalgrattad, sülearvutid, kütust ning hulganisti alkohoolseid jooke ja tööriistu. Vargad suutsid palju asju ka lõhkuda ning kokku tegid nad kahju ligi 6400 euro väärtuses. Selle peavad nad kannatanutele heastama ja tasuma veel 550 eurot kohtupidamise kulusid.

Varguste avastamiseks tegid Viljandi kriminaalpolitseinikud Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Vallo Koppeli teatel enam kui poolsada ülekuulamist, sündmuskohtade ja turvasalvestiste vaatlusi ning töötasid läbi mitu arvuti kõvaketast.

Vargapundi liikmed olid enamasti 16-17-aastased, kuid ühel juhul oli vargusesse kaasatud ka 12-aastane poiss. Vanim kambaliige oli 19-aastane Aleksander, kes oli varem kriminaalkorras karistatud. Temale määrati kokkuleppemenetlusena koos varem kandmata karistusega kuue kuu pikkune vangistus, mis asendati 350 tunni üldkasuliku tööga.

Alkoholikeeld ja koolikohustus

Kõik ülejäänud noorukid olid enne karistamata ning nende puhul loobus prokurör karistuse määramisest. Ka nende nimesid ei avaldata ning noorukid on aastaks allutatud käitumiskontrollile.

Enamikule 16-17-aastastest poistest tähendab käitumiskontroll, et nad ei tohi selle aja jooksul tarvitada alkoholi ja peavad jätkama hariduse omandamist. Ühele noorukile lisati kohustus läbida programm «Sotsiaalsed oskused».

Noorukite karistusest vabastamises kokku leppides lähtus prokurör Merike Tikk karistusseadustiku paragrahvist, mis lubab 14—18-aastaste isikute puhul nii käituda. Seaduse järgi võib alaealisele sellisel juhul määrata hoiatuse, käitumiskontrolli või saata ta erikooli.

Kokkuleppe kinnitas kohtunik Kalev Kuningas, sest Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamme teatel polnud kõnealuse kriminaalasja puhul kohtul alust kokkuleppeid kinnitamata jätta. «Kohtuotsuses toodud mõjutusvahendite kohaldamist pidas põhjendatuks ka prokuratuur,» lisas ta.

Merike Tikk selgitas, et kohtus karistust nõudes peab ta lähtuma süüdistatava taustast, toimepandud kuriteo iseloomust ning varasemast kohtupraktikast. «Kui tegemist on varem kriminaalkorras karistamata alaealistega, kes on toime pannud vargusi, siis kehtiva seaduse järgi võib nende suhtes kohaldada eri mõjutusvahendeid, näiteks allutamist käitumiskontrollile,» ütles ta.

Tikk juhtis tähelepanu, et alaealistele on lisaks kohtuotsusega määratud lisakohustused ehk osalemine sotsiaalprogrammis ja hariduse omandamise jätkamine. «Kui nad neid ei täida, saab mõjutusvahendit muuta ja saata nad näiteks erikooli,» lausus ta.