/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2012/09/24/1337784t1h219a.jpg)
Käesoleva aasta esimesel poolel toodeti Eestis rohkem piima kui varasematel aastatel. Ühe lehma kohta saadi seda mullusest ligi kakssada kilogrammi enam.
Lehm annab rohkem piima kui varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimase viie aasta võrdluses on lehmade tootlikkus järjest kasvanud,» sõnas põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk. Erandiks nimetas ta ainult 2009. aastat, mil madalate kokkuostuhindade tõttu vähenesid nii piimatoodang kui lehmade arv.
2012. aasta esimesel poolel saadi Eestis 359 000 tonni piima, 4,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Veel rohkem piima kui möödunud poolaastal toodeti Eestis enne Euroopa Liitu astumist, aastal 1998. Toona oli piimalehmi üle 150 000 ning nende aastane toodang küündis 729 000 tonnini.
«Produktiivsus seevastu oli toona praegusest märksa kehvem,» sõnas Ahto Tilk ja tõi näite, et siis andis üks lehm aastas 4456 kilogrammi, aga tänavu oli juba esimesel poolaastal keskmine piimatoodang 3673 kilogrammi.
Kuigi lehmade arv on ajapikku vähenenud, oli tänavuse esimese aastapoole keskmine piimakogus viimase aja suurim.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lausus, et Eesti piimandussektor võiks aastaks 2020 kasvada kolmandiku võrra.
«Eestil on head piimatootmise eeldused,» kõneles Helir-Valdor Seeder. «2020. aastaks oleme tootjatega seadnud eesmärgi kasvatada aastast piimatoodangut kolmandiku võrra. Selleks tuleb jätkata investeeringuid, suurendada karja ja muuta tootmine tõhusamaks.»
Teisalt maksti tänavu esimesel poolaastal tootjatele piima eest madalamat hinda kui mullu.
Ahto Tilga sõnutsi toodetakse Eestis Euroopa Liidu piimast umbes 0,5 protsenti. Viimasel ajal on piimatootmine tema jutu järgi moodustanud meie siseturu vajadusest isegi 160 protsenti.
«Oleme piimatooteid eksportivate riikide seas, mistõttu Euroopa Liidus ja maailmas selles valdkonnas valitsev olukord mõjutab otseselt meie piimatootjate käekäiku,» tõdes Tilk.
Seedri hinnangul on piimandus teinud läbi suure arengu. «Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb sellest. Nüüd peab suurendama töötlemisvõimsust, lisandväärtuse andmist ja eksporti,» ütles minister.