Täispikkuses artikkel ilmus 20. septembri «Sakala» paberväljaandes
Jälgides oma 30-hektarise hübriidmaisipõllu edenemist, hõõrus Tarvastu valla osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk heameelest käsi: mais kasvas vägevalt ja tõlvikud küpsesid mühinal. Paraku jäi rõõm üürikeseks.
Umbes nädal tagasi hakkasid põllule voorima metssead, vahel koguni 30—40 isendit. Öösiti kostab sealt kõva röhkimist ja krõmpsutamist. Kui rivaalitsevad rühmad omavahel kisklema lähevad, on kisa nii kõva, et Tarvastu küla rahvas ei saa magada.
Juba on hävitatud ja lagastatud viis hektarit ning lõppu ei paista. Et saaki päästa, asutakse homme kombainiga pooltoorest maisist silo tegema — häda sunnil esimesena maakonnas. Mõistlikum oleks esimene külm ära oodata, sest külmanäpistatud tõlvikud on magusad ning selline silo annaks talvel piimakarjale rohkem energiat.
Kalev Nurga sõnutsi on metssigade arvukus viimastel aastatel üle piiri läinud ning nad kahjustavad aina uusi kultuure: hernest, rapsi ning isegi rukist ja nisu.
«Seetõttu külvame järjest vähem,» rääkis ta. «Kõige raskem on olukord Võrtsjärve lähistel. Sealne roostik aina suureneb. Seal saartel nad elavad ning teevad väljatunge ja ründeid. Ühel talvehommikul olid kolm emist põrsastega Vardja piimafarmi juures ja minu töötajad ei pääsenud tööle.»
Maaomanikel ei ole õigust metsloomi küttida, seepärast on Nurk korduvalt pöördunud kohaliku jahiseltsi poole, ent abi ei ole saanud. «Jahimehed on täiesti hambutud,» avaldas põllumees nördimust.
Vambola jahiseltsi juht Kalev Kikas ütles, et mullu anti piirkonnale 70 metssea küttimise luba, aga lasti 88 siga. «Tänavu oleme küttinud 17 siga, kuigi jahihooaeg algab alles 1. oktoobril.»
Ta tõdes, et seis Vardjas on troostitu, aga tänavu jahimehed põllumehi aidata ei saa. Kõrges maisis küttida oleks liiga ohtlik, sest sundseisus metssiga võib inimese tappa. «Järgmisel aastal asume varakult sigu peletama asuma,» lisas ta.
Kalev Kikas rääkis, et mais on metssigade meelissöök. «Usun, et nad on 10—20 kilomeetri raadiusest kokku tulnud. Maisi lõhn ajab metssead pöördesse ning sellega maiustamiseks on nad valmis oma elu kaalule panema.»
Kalev Kikas soovitas järgmisel aastal maisile elektritara ümber ehitada.
«Poldri äärde ma elektritara panna ei julge — kahejalgsed varastaksid ära,» kommenteeris Nurk.
Mulgimaa suurtalunik Toivo Teng on samuti metssigadega püsti hädas. Tunamullu hävis tal 15-hektarine maisipõld täiesti. «Ühtki taime ei olnud viimaks püsti,» meenutas ta.
Kõva kärkimise peale olid jahimehed järgmisel aastal agaramad: ehitasid Tengi põllule laskmiseks spetsiaalsed vaatluspukid, tegid pauku ja küttisid mõne isendi. Pärast seda olid sead märksa ettevaatlikumad.