/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/03/24/153024t1h99a3.jpg)
Lugedes hiljuti uudiseid boliidist ja kahtlastest jääaukudest, tekkis Riidaja lähedal elaval perekonnal soov teada saada, mis päritolu on nende talu maalt mitmekümne aasta eest välja tulnud kummalised känkrad.
Kahtlased känkrad osutusid rauajäägiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reti küla mehe jutu järgi leiti 1980. aastatel karjamaalt kamakaid, mis võhikule meenutasid meteoriiditükke. Sellistest kahtlustest hoolimata ei võetud seni vaevaks asja uurida.
Üht känkrat kasutati sauna tuulutamisel uksehoidjana. Teinegi, pisut väiksem tükk seisis saunaruumis ja nii on mõlemad suitsust läbi imbunud.
Talu juures seisab üks suurem kamakas, mis kujult meenutab pisut hauakivi. Pisemaid tükke on aja jooksul välja tulnud veel.
«Sakala» edastas kaks kahtlast känkrat Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professorile Aivar Kriiskale, kes näitas vanu leide ka oma kolleegidele.
«Kindlasti ei ole need meteoriiditükid,» ütles ta. «Tegemist on sepaääsi põhjašlakiga ehk siis need kamakad on tekkinud raua töötlemise käigus.
Täpsemalt öeldes oli raud siis alles sündima hakanud. Käsil oli teine, sulatusele järgnev etapp — puhastamine.»
Leid viitab sellele, et kõnealuse talu maal on rauda töödeldud. Eeskätt muinasajal ja keskaja algul käis sulatamine ja töötlemine sageli ühes kohas.
«Kahjuks pole võimalik rauašlakki veel täpselt dateerida,» kõneles Kriiska.
«Kõnealused tükid võivad olla nii muinasaegsed kui üsna hilised, ajavahemikust XIII—XIX sajandini.»