Päästjad kostitasid võistlejaid suitsuga

Tuletõrjujad jõudsid Heimtali veidi rohkem kui kümne minutiga ning asusid kiiresti redelite abiga klassidesse lõksu jäänud inimesi päästma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maakonna koolide õpilased, kes eile Heimtali põhikooli spordihoones üksteiselt abiandmises mõõtu võtsid, said osa ka päästeõppusest.

Kümnendat korda asetleidnud võistluse «Abi ABC» alustuseks saadeti VII—IX klassi õppurite rühmad hoone eri klassidesse üksteisega tutvuma. Kui eesruumides oli suurem sagin lõppenud, läks stsenaariumi kohaselt põlema teise korruse elektrikilp.

Käivitati suitsumasin

Tegelikkuses käivitasid päästetöötajad koridoris masina, mis ajas spordihoone teise korruse koridori suitsu täis. Päästjad kinnitasid, et tegemist on külma suitsuga, mis pole mürgine. Kõige suitsusemasse ossa jäi lõksu kaks klassitäit õpilasi.

Õppusega kontrolliti, kas õpilased oskavad tulekahju korral õigesti käituda. Tuletõrjujad jõudsid Viljandist kohale umbes kümne minutiga. Kiirelt olukorraga tutvudes rullisid nad lahti voolikud, tõid redeli ning asusid inimesi ükshaaval akna kaudu päästma.

Varem majast välja saanud õpilased jälgisid huviga päästetöid.

«Neil veab,» lausus üks noorem poiss suitsu sisse jäänute kohta.

«Ongi, hoopis meie oleksime võinud nendesse klassidesse saada,» puistas tema kõrvalt tüdruk.

Redelist laskujad kahetsesid, et netti ei olnud — oleks saanud Facebook’i pildi panna. «Me ei kartnud, pigem oli lõbus,» sõnas üks neist. Keegi noormees lausus, et tahaks just õppuste pärast tuletõrjujaks hakata.

Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo vanemspetsialist Eda Mõim ütles, et õppus läks edukalt. «Majast väljuvad inimesed käitusid korrektselt: nad liikusid kiiresti, kuid sagimise ja trügimiseta. Tõuklemine võib lõppeda kurvalt.»

Vanemspetsialistilt said kiita kõik hoonesse vangi jäänud õpilased, kes käitusid õigesti: takistasid suitsu jõudmist klassiruumidesse, avasid akna ning andsid teistele teada, et nad on lõksus, üritades kirjeldada olukorda võimalikult objektiivselt.

Reaalne olukord

«Käime koolides ja räägime käitumisest säärastes situatsioonides, kuid see kõik on teoreetiline,» kõneles Eda Mõim õppuste vajalikkusest. «Kui aga panna õpilased reaalsesse olukorda, on näha, kas nad oskavad ka reageerida.»

Vanemspetsialisti käest said peale ohvrite kiita veel administraator ja tuletõrjujad.

«Abi ABC» ongi korraldatud selleks, et kinnistada õpilaste teadmisi ja oskusi abi osutamiseks ootamatutes õnnetustes  ning võrrelda koolide ohutusõpetuse taset.

Kõik võistkonnad pidid läbima praktilisi ülesandeid pakkuva esmaabipunkti, päästevahendeid ja -viise hõlmava päästeteenistuse punkti ja elektriohutuse punkti ning tegema riikliku pädevustesti «Kaitse end ja aita teist».

Ürituse peakorraldaja oli Anu Kivi, kes on ka maakonna tervisetoa vigastuste ennetamise projektijuht. Üks korraldajaid, maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ütles, et põhikooli lõpuklasside õpilased on just parajas eas, et nendega seda pika traditsiooniga võistlust korraldada. Nimelt on nad värskelt saanud vajalikud teadmised ning pole abiandmiseks liiga noored.

«See, et ürituse algul leidis aset evakuatsiooniõppus, sai teoks tänu eelmisel aastal osalenud Kirivere õpilastele — nemad pakkusid selle välja,» lisas Paap.

ESIKOLMIK

Päästevõistlusel «Abi ABC» osales 11 kooli 88 õpilast, kes jaotati 22 võistkonda.

• Teadlikemad esmaabiandjad olid Suure-Jaani gümnaasiumi võistkonnas MK².

• Teiseks jäi Paalalinna kooli võistkond Juuniorvampiirid.

• Kolmas oli kesklinna kooli võistkond Arter.

Allikas: korraldajad