Viljandi gümnaasium oleks eile võinud juurde saada vähemalt 40 nagi — just nii palju neide harjutas kooli tüdrukute päeva töötubades akutrelliga puurimist.
Noormehed lahutati neidudest, et jagada neile elutarkusi
22. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi gümnaasiumi huvitegevuse koordinaator Ave Alvre ütles, et kümneid nagisid polnud siiski juurde vaja ja seepärast harjutasid tüdrukud puurimist puuklotside peal.
Kruvisid autole ratta alla
Ligi kolmsada gümnaasiumi neidu said enne lõunat töötubades täiendada oma kunstiannet, lilli kimpu seada, etiketti õppida ja vastast nägemata võrkpalli mängida. Kooli hoovis asetleidnud autoratta vahetuse õpituba oli eriti nõutud. Seal sai ratta alt ära kruvida ja tagasi panna. Tarkust jagati kahele rühmale ning korraga mahtus asja uurima 20 neidu. Kõik nad said rattale ka käe külge panna.
«Tüdrukute päev oli tõesti väga praktiline,» sõnas Ave Alvre ja selgitas, et päeva kava kokku pannes lähtus ta mõttest, mida tavapärasest teistsugust võiksid gümnaasiumi pedagoogid õpetada.
Tüdrukute päeva veetnud neidude klassivennad viibisid samal ajal Viljandi spordihoones esimesel Viljandimaa noormeeste foorumil. Noormehed kinnitasid, et ka nende loenguterikas päev oli huvitav.
Poisse köitsid jutud elust
Eriti paelusid noormehi lektorite omast kogemusest räägitud lood. Estonia laevahuku üle elanud triatleet Ain-Alar Juhanson kõneles, kuidas ta pärast õnnetusest saadud šokki muutus noore mehena alkohoolikuks. Ligi nelisada foorumil osalenud 15—19-aastast noormeest said teada, kuidas Juhanson pärast kaheaastast joomist taas õigele rajale tagasi sai, oma väärtushinnangud ümber mõtestas ning spordis edu saavutas.
Ühe noormehe sõnade kohaselt olid ka teised ettekanded paeluvad, kuid päev oli pikk. Osa poisse lonkis vahelduseks spordihoone ümbruses. Nad tunnistasid, et lihtsalt ei jõudnud mitu tundi järjest saalis istuda.
Pärast seda, kui kolme tunni vältel olid noortele teadmised liikumisest ja tervisest jagatud, ootas päeva korraldaja, projekti «Mehed liikuma» eestvedaja Siim Ausmees maavalitsuse saali mehi. Algas teine Viljandimaa meeste tervisefoorum.
Kaks foorumit erinesid teemade ja esinejate poolest. «Noormeestele käis rääkimas ka politsei ja kaitseteenistuse esindaja, aga meeste foorumile need teemad ei jõudnud. Sinna tulid lektoriteks näiteks uroloog ja ortopeed,» selgitas Ausmees.
Siim Ausmehe jutu järgi teevad meestele kõige rohkem häda südame- ja veresoonkonna haigused, uroloogilised probleemid, ülekaalulisus ja vähene liikumine. «Meeste suremus on suur,» nentis ta ja lisas, et see kõik tuleb ebatervislikest eluviisidest.
Lektor Tarmo Leinatamm tõdes, et Eesti mehed elavad naistest kümme aastat vähem, mis tähendab, et mehed saavad ka oma laste ja lastelastega kümme aastat vähem koos olla.
Ausmehe sõnade kohaselt näeb Eesti väiksemates linnades ringi käies tihti ainult naispensionäre. «Kui meeste tervisega praegu ei tegelda, läheb asi veel hullemaks ja juba keskealised naised on üksi kodus, sest mehi enam pole,» lausus ta.
Mehed pandi liikuma
Tartu- ja Valgamaa meestefoorumi kogemus näitab, et kui poolsada meest terviseloengut kuulab, on see täiesti hea tulemus.
Naabermaakondadest innustust saades tahab Siim Ausmees Viljandimaal sisse seada meeste tervise ja liikumise aktiivrühma. Sellest räägiti ka eile foorumil. Esimene kokkusaamine tuleb Ausmehe hinnangul oktoobris.
Aktiivrühm on justkui klubi, kus igas vanuses mehed saavad kuus korra või kaks koos sporti teha. «Harrastame uusi spordialasid, korraldame näiteks tõukerattamatka, käime ujumas, rattaga sõitmas või orienteerumas,» selgitas ta.
Orienteerumisega lõppes ka eilne foorum — selleks oli Viljandi lossimägedesse rada üles seatud. «Üks asi on istuda ja kuulata, kuidas peab ennast liigutama, aga teine asi on ikka liikuda,» nentis Ausmees.