Igal aastal lahkub Viljandist mujale õppima umbes 20 gümnasisti.
Välisgümnasisti eest tasub eelkõige riik
Viljandi linnavalitsuse haridusameti peaspetsialisti Katrin Mändmaa sõnul on eliit- ja riigikoolidesse minejaid olnud alati. Näidetena nimetas ta Audentese, Nõo, Noarootsi, Hugo Treffneri ja Miina Härma üldkeskhariduskooli ning lisas, et aeg-ajalt lähevad noored ka mõnda muusika- või balletikooli.
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva ütlemist mööda võidab või kaotab omavalitsus õpilase teise linna või valda õppima minnes noorele arvestatud riiklikus haridustoetuses, mis sõltub õppurite arvust.
Tema sõnul on kindlat rahalist väärtust keeruline nimetada, sest see sõltub paljudest asjaoludest. «Näiteks kooli suurusest, lapse vanusest — sellest, kas mujale siirdus algkooli- või gümnaasiumiõpilane,» loetles Ladva.
Konsultandi jutu järgi annab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus õiguse nõuda omavalitsuselt, kelle õpilane käib koolis mõnes teises omavalitsuses, tegevuskulude katmist.
«Tuleb mõista, et selle raha võrra, mida me saame ühe gümnasisti eest vähem, peame ka vähem teenust pakkuma,» arvas Mändmaa.
Viljandi suhtub gümnasistide koolivalikusse neutraalselt. «Me ei nuta mujale siirdujaid taga ega keela neil minna,» ütles Mändmaa. «Kas või kus gümnaasiumiõpilased haridust omandavad, on nende endi otsustada.»
Peaspetsialisti selgituse järgi on omavalitsusele märksa tähtsam, et haritud noored leiaksid tee tagasi kodukohta.
Tänavu lõpetas Viljandis põhikooli ligikaudu 160 linna registris olevat õpilast. Eesti hariduse infosüsteemist teisipäeval saadud andmete põhjal võib öelda, et Viljandi gümnaasiumi asus õppima 94 siinses registris olevat õpilast ning mujale siirdus päevasesse õppesse 20. Peale nende läks väljapoole Viljandit XI klassi kolm õpilast. Võrdluseks võib tuua, et 2010. aastal lahkus neid siit 18 ja eelmisel aastal 22.