Iga ratastool ei mahu sotsiaaltöötaja autosse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sotsiaaltöötajate elektriautosid on viimastel kuudel olnud Viljandi tänavatel üsna tihti näha.
Sotsiaaltöötajate elektriautosid on viimastel kuudel olnud Viljandi tänavatel üsna tihti näha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaal elektriautosid kasutavad sotsiaaltöötajad leiavad, et kuigi uued autod on vanadega võrreldes loodussõbralikumad, on neil ka puudusi.

«Kiirlaadimisvõrk on ehitamata — see võiks valmis olla ja alles siis võiks autodele reklaami teha,» leidis Kõo valla sotsiaalnõunik Piret Jukk. Tartusse ta elektriautoga ei sõidaks, sest pole kindel, kas ka tagasi koju jõuab. «Ma kujutan ette, et see on mugav linnas ja väikeste otsade sõitmiseks,» lisas ta.

Halliste valla sotsiaaltöötaja Elle Kutti nentis, et auto pagasiruum on väike, ning rääkis sellest, kuidas ta oli kitsikuses elavale perele kevadel kartuleid viinud: auto tagaistmel tuli seljatoed maha pöörata, sest kaks kotti kartuleid pagasiruumi ära ei mahtunud. «Ratastooli olen ka proovinud autosse panna ning üldiselt on nii, et mis kokku ei käi, see sinna sisse ei mahu,» lausus Kutti.

Olukord ei ole nii hull

Paistu valla sotsiaaltöötaja Reet Asmer elektriauto väikeses pagasiruumis probleemi ei näe. «Eelmine auto oli küll füüsiliselt suurem, kuid kõik kliendid on viidud ja toodud,» ütles Asmer. Ta lisas, et päris lamajat ei oleks saanud haigemajja sõidutada ka vana autoga. «Kui inimene mahub istuma, siis saame transportida.»

Samuti ütles Asmer, et autoga sõitmist peab lihtsalt paremini planeerima, et vältida olukorda, kus näiteks vanureid Tartu haiglasse viia ei saagi.

«Kõik on ökonoomse sõitmise küsimus,» lausus ta ning kirjeldas oma kogemuste põhjal, et kui jätta äkilised kiirendused tegemata, sõita lubatud kiirusega ja kasutada ära langusi, on ühe laadimisega võimalik läbida umbes 130 kilomeetrit. «Valla seisukohast on ikkagi tegemist odavama teenuse pakkumisega,» lisas ta.

Ka Tarvastu valla sotsiaaltöötaja Irma Väre ütles, et elektriautod toovad vallaeelarvele märgatavat kergendust, sest kütus on kallis.

Talv näitab vead kätte

Irma Väre sõnul võivad elektriautoga raskused tekkida siis, kui maas on paks lumi ning paugub pakane. Ta tõi näite, et talvel väheneb elektriauto sõidumaa keskmise 100 kilomeetri pealt 80-ni ja kui küte sisse panna, siis veel 20 kilomeetri võrra.

«Seetõttu leiangi, et nii bensiini kui elektri pealt töötavatel autodel on plussid ja miinused,» ütles ta. «Varasema autoga oli suurem vabadus: sai sõita pikemaid otsi teistesse maakondadesse, samamoodi talvel, sest siis oli autos soojem.»

Lisaks on sotsiaaltöötajate sõnul uued autod senistest madalamad. Kolga-Jaani sotsiaalnõunik Õnne Raamat ütles, et sel põhjusel iga hoolealuse juurde autoga ei pääsegi, sest teeolud pole kõikjal head.

Siiski tõdesid kõik maakonna sotsiaaltöötajad, et elektriautod on alles uued ning nendega harjumiseks läheb aega. Ning aega võtab ka kiirlaadimisjaamade väljaehitamine.

«Lahendus oleks minu arust see, kui suuremate raviasutuste juures oleksid kiirlaadimisjaamad,» pakkus Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur oma variandi.

Omavalitsuste sotsiaaltöötajad pidid elektriautod kätte saama juba juuni lõpul, kuid tegelikult jõudis osa neist kasutajate käsutusse alles augustis.

Elektriautod Mitsubishi i-MiEV ostis riik saastekvoodi müügist saadud rahaga ning andis need omavalitsustele ja riigiametitele tasuta kasutada. Viljandimaa valdadest ja linnadest otsustasid sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautodest loobuda kolm: Abja ja Karksi vald ning Mõisaküla linn.

Tagasi üles