Nüüd, kui vana armas hõõgpirn on tunnistatud suure energiakulu tõttu lõplikult persona non grata’ks, tuleb tarbijail hakata soetama uusi valgusallikaid.
Säästupirn pole hõõglambile ainus alternatiiv
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
21. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest hoolimata ei kipu inimesed uut tüüpi pirne veel eriti agaralt hankima. «Säästulampe ostavad need, kes olid juba niikuinii nendele üle läinud,» kirjeldas Electrumi kaupluse juhataja Lea Siim.
Tööstuslik hõõgpirn on alles
Küllap on tarbija leige huvi taga targu soetatud hõõglampide varu kõrval ka see, et kuigi toota ja importida pole koduseks kasutamiseks mõeldud hõõglampe enam lubatud, tohib ometi müüa laojääke. Ja neid paistab veel jätkuvat.
Selle nädala algul oli näiteks Electrumi poes müügil 40- ja 60-vatiseid koduseks kasutamiseks mõeldud Osrami hõõglampe.
Kui tõele au anda, saab endiselt osta ka Ukrainas toodetud 100-vatiseid hõõglampe, mis hämmastaval kombel ei kuulu keelatud valgusallikate hulka. Põhjus peitub selles, et markeeringu järgi on need mõeldud tööstuslikuks kasutamiseks ja nende kohta piirang ei kehti.
Electrumi juhataja Lea Siim nendib, et nimetatud pirne ostetakse küll. «Ma saan juhtida inimese tähelepanu sellele, et markeeringu järgi on need mõeldud tööstuslikuks kasutamiseks, kuid igaüks otsustab ikka ise, kus ta neid kasutab,» rääkis Siim.
Ka Bauhofi Viljandi kaupluse tehnikaosakonna juhataja Külli Ilus tõdes, et säästupirnide vastu pole senisest märgatavalt suuremat huvi ilmutatud ja paljude klientide silmis on neil halb kuvand.
Uute lahenduste otsijad eelistavat eelkõige halogeen- või siis juba kallimat LED-lampi. Ilusale on jäänud mulje, et säästupirnide etapp tahetakse vahele jätta. «Hõõglambivarude või halogeenidega tahetakse ajada läbi nii kaua, kuni LED-id muutuvad taskukohasemaks,» oletas ta.
Erinevalt Electrumist pole praegu Bauhofis müügil tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud alla 100-vatiseid hõõglampe, kuid Ilusa jutu järgi ei seisa asi põhimõttes, vaid sobiva tarnija puuduses. «Kliendid tunnevad nende vastu igatahes huvi,» kinnitas ta.
Halogeen on parim asendus
Külli Ilus Bauhofist ja Lea Siim Electrumist soovitavad hõõglambi asenduseks ennekõike halogeenlampi.
«Välimuselt meenutab viimane tavalist hõõglampi kõige rohkem ning ka valgus on selle omaga kõige sarnasem. Erinevalt säästupirnist süttib see pealegi kohe täisvõimsusel ega ole nõudlik temperatuuri suhtes,» kirjeldas Lea Siim.
Samuti on halogeenpirnid teistest alternatiividest soodsamad, ehkki maksavad senisest hõõglambist kolm-neli korda rohkem.
Paraku ei pruugi halogeenpirnide tulevik olla roosiline, sest neilegi tahab Euroopa Komisjon lüüa 2016. aastal hingekella. Põhjus peitub energia liiga väikeses kokkuhoius: hõõglampidega võrreldes säästavad need kõigest 25 protsenti.
Sellest annab märku ka tõik, et energiasäästu poolest kuuluvad nad C-klassi. Et keelust pääseda, peaksid halogeenpirnid jõudma 2016. aastaks vähemalt B-klassi tasemele.
Säästupirnil on palju agasid
Palju kõneainet andnud säästupirnid on liigitatud A-klassi ning nende energiasääst on hõõglampidega võrreldes koguni 80 protsenti. Paraku on need isegi halogeenlambist neli korda kallimad.
Et säästupirnid on muutunud meil avalikkuse silmis senisele valgustamistavale peamiseks alternatiiviks, on just neid tabanud hõõglambipooldajate suur kriitika. Sellel on paljuski alust.
Enamikul säästupirnidel läheb täisvõimsuseni jõudmiseks aega 60 sekundit või rohkem, seepärast ei sobi need ruumidesse, kus on kohe vaja tugevat valgust. Ehkki säästupirnidel öeldakse olevat ligemale 12 korda pikem eluiga kui hõõglampidel, ei soovitata neid sageli sisse ja välja lülitada, mistap need pole praktilised ruumides, kus tuld tihti klõpsitakse.
Ühtlasi ei taha nad hästi vastu pidada äärmuslikes soojustingimustes. Seega pole ime, kui trepivalgustis kasutatav säästulamp ei sütti talvel üldse või võtab selle täisvõimsusel töötama hakkamine kaua aega. Ka kuuma sauna ei sobi tavaline säästupirn.
Tõsi küll, leidub ka väga vastupidavaid säästulampe, mis kannatavad suurt temperatuuride erinevust ja tihedat plõksutamist, kuid nende hind on tavaliste omast veel poole kõrgem. Näiteks Philipsi hariliku 23-vatise säästupirni hind on Bauhofis 6.95 eurot, aga vastupidavam 20-vatine maksab 13.39 eurot.
Kõigele eespool mainitule lisaks sisaldavad säästupirnid elavhõbedat, sestap tuleb nende katkimineku puhul koristamiseks kasutada erivõtteid ning panna killud ohtlike jäätmete hulka.
Kriitikat on pälvinud ka säästupirnide külm valgus. Seda saab siiski vältida. Kes on harjunud hõõglambi sooja valgusega, peaks säästupirnide puhul jälgima, et pakendil oleks ingliskeelne märge warm light. Mõnikord võib sama teave olla pakendil teises sõnastuses või koguni eesti keeles.
Külma ja valget valgust saab eristada ka pakendile märgitud, kelvinites mõõdetava värvustemperatuuri abil. Üle 4000 kelvini on külma valgusega, soe jääb sellest allapoole.
Kas tulevik kuulub LED-ile?
Hõõglampide kõige kallim alternatiiv on LED-lambid. Nende eluiga on 20 000 — 25 000 tundi ja energiatarve koguni 90 protsenti väiksem kui hõõglampidel. Erinevalt säästulampidest süttivad need kohe ega pirtsuta kuuma ja külma puhul.
Saada on nii külma kui sooja valgusega variante. Paraku on LED-lambi hind praegu 30—40 eurot ning neid valmistatakse ainult selliseid, mis annavad välja maksimaalselt 75-vatise hõõglambi võimsuse. Ometi ennustatakse just LED-lampidele kõige suuremat tulevikku.