Paistu vallavanem Ene Saar ärgitab Viljandi linna ja seda ümbritsevate valdade juhte Kesk-Viljandimaa omavalitsuste liitmise mõtet kiiresti ellu viima.
Viljandi valla idee jõudis volikogudesse
24. märts 2009, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalusest Kesk-Viljandimaa omavalitsusi liita on vahelduva eduga räägitud juba mitu aastat. Ene Saar, mis staadiumis on arutelu praeguseks?
Paistu vallavolikogu tegi hiljuti Viljandi, Viiratsi, Pärsti ja Saarepeedi volikogule ametliku ühinemisettepaneku. Sisuliselt sama tegi Pärsti vallavolikogu, aga tema lisas nimekirja ka Kõpu valla.
Seni oleme asja arutanud vallajuhtide ringis, kuid teema peaks omandama laiema kandepinna. Nii saame heietamisele joone alla tõmmata ja ära otsustada, kas huvi on või mitte. Seaduse järgi tuleb volikogudel seisukoht võtta kahe kuu jooksul, nii et aprilli lõpuks peaks pilt selge olema.
Paistu vallavolikogu on ettepanekut tehes seisukoha juba võtnud. Milline oli volikogu liikmete meelsus?
Eranditult kõik pidasid ühinemist mõistlikuks. Huvitav on see, et paar-kolm aastat tagasi leidus ka päris palju kõhklejaid, kuid nüüdseks on arvamus muutunud. Inimesed on selle mõttega harjunud.
Millised on peamised liitumise toetamise põhjused?
Esmalt peame vaatama riigi majandust. Ma pole küll loomult pessimist, kuid ei usu, et lähema kolme aasta jooksul midagi oluliselt paremaks läheb. Seepärast pidi Paistu vald sel aastal tegema oma eelarve mullusega võrreldes 2,8 miljonit krooni ehk 13 protsenti väiksema. Me tuleme toime, aga ei saa enam väljastpoolt investeeringuteks raha otsida, sest meil pole oma- või kaasfinantseeringuks summasid.
Viimased aastad on möödunud tiheda töö ja pingutamise tähe all, kuid ma kardan, et vana viisi jätkates seisab ees puhkamise faas. Ma ei tahaks sellega leppida. Paistu valla laenukoormus pole küll teab mis suur, kuid uusi võlgu ei tahaks võtta, sest praeguses seisus on väga raske öelda, mis edaspidi juhtuma hakkab.
Ja olgem ausad: ka lihtsalt jooksvate küsimuste lahendamiseks pole arukas üleval pidada viit bürood. Rahandusministeeriumi andmed kinnitavad, et väikeste omavalitsuste ülalpidamise kulud on protsentuaalselt suuremad.
Inimestele oleme küll hästi kättesaadavad, kuid ei suuda kõiki kohustusi maksimaalselt täita. Kui me täidaks kõiki ülesandeid, kuluks vallavalitsuse töös hoidmiseks veelgi rohkem raha.
Tooge mõni näide, milliseid kohustusi te praegu korralikult täita ei saa.
Näiteks pole inimest, kes saaks keskenduda ainult keskkonnaküsimustele. Samuti polnud meil pikka aega ehitusspetsialisti. Inimesel, kes peab tegelema kümne asjaga, on väga raske oma tööd hästi teha. See ongi põhiline häda.
Väikese omavalitsuse juhina on minu peamine tegevus olnud projektide juhtimine — meil pole olnud võimalust palgata eraldi töötajat projektide eest vastutama.
Inimesed kardavad, et kui vallavalitsus kaob, hakkab ka asula hääbuma. Teisisõnu on küsimus vajaduses hoida tõmbekeskusi.
Mäletatavasti jättis Suure-Jaani vald pärast ühinemist endistesse vallavalitsustesse tööle väikesed teeninduspunktid. Nüüdseks on need suletud, sest nende järele polnud vajadust.
Kui me vaatame Viljandi ümbrust, siis Viiratsi on sisuliselt juba niikuinii üks linnaosa. Sama kehtib Jämejala kohta ja arvestatav osa Saarepeedi vallast toimib koos linnaga.
Meie jääme veidi eemale, kuid ka meilt käib linnas gümnaasiumis 39, põhikoolis 22 ning spordi- ja huvikoolis 26 last. Samas õpib meie koolides neli Viljandis elavat last. Siit on selgelt näha, et koolivõrku on otstarbekas ühiselt arendada.
Niisiis on praeguses variandis põhirõhk sellel, et Viljandi tuleks ühinemisega kaasa, mitte ei tekiks maakonnakeskust ümbritsevat rõngasvalda.
Jah. Kui Viljandi kaasa ei tule, jääb plaan katki, sest siis ei saavutaks me täit tulemust. Võib-olla jäävad päevakorrale Paistu ja Pärsti läbirääkimised, aga rõhutan veel, et see oleks poolik lahendus.
Mida arvate regionaalminister Siim Kiisleri ideest jätta Eestisse alles vaid paarkümmend omavalitsust ehk teha maakondadest vallad?
Eks selle taga ole rohkem poliitiline mäng, mida ei tasu väga tõsiselt võtta. Samas on see ebakindlust külvanud küll, sest inimesed ei tea enam, mille poole on mõtet püüelda ja mille poole mitte.
Mina arvan ikkagi, et Viljandimaal võiks liituda need omavalitsused, kellel on ühishuvid. Kui see ära teha, jääks meile kolm valda: lõunas, keskel ja põhjas. Praegu on väga kurb vaadata, kuidas Lõuna- ja Põhja-Viljandimaa teevad väga elavalt koostööd, kuid Viljandi piirkond on suhtlemise poolest tagasihoidlik. Samal ajal oleme igapäevaelus omavahel tihedalt seotud.
Kardetavasti on viljandlastel liitumist emotsionaalselt raske alla neelata, sest omavalitsusena linn kaoks ja sellest saaks lihtsalt üks valla osake.
Linn jääb linnaks, pealegi maakonnalinnaks kõigest hoolimata. Keegi pole ju hakanud Suure-Jaanit pärast ühendvalla moodustamist vähem linnaks pidama kui varem!
Varem on Viljandi juhid avalikkuse ees üsna selgelt mõista andnud, et lähiajal liitumine pole linna huvides.
Mulle siiski tundub — võib-olla ainult tundub —, et selline suhtumine on tasapisi muutuma hakanud. Loodan väga, et Viljandi volikogu võtab meie ettepanekut tõsiselt ja vaevub selle sisusse süüvima.
Intervjuu täielikku versiooni koos teiste teemasse puutuvate omavalitsuste juhtide arvamustega on võimalik lugeda "Sakala" teisipäevasest paberväljaandest.