Mart Laar astub oktoobris avalikkuse ette
EESTI UUDISED
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRL-i tipp-poliitik Mart Laar astub oktoobri keskel pärast insuldist tingitud kaheksa kuu pikkust eemalolekut taas avalikkuse ees üles, ent see ei pruugi siiski veel tähendada, et ta naaseb riigikokku.
IRL-i nõuniku Rauno Veri sõnul on Laar andnud lubaduse pidada 20. oktoobril IRL-i korraldataval konverentsil «20 aastat Laari esimesest valitsusest» kõne.
Praegu on Laar endiselt haiguslehel ja viibib haiglas. Veri ei soovinud tema seisundit kommenteerida, ent lubadus üles astuda viitab sellele, et Laari tervis paraneb.
«Ju on tema seisund selline, et mõneks tunniks saab ta sel päeval välja tulla. Minu teada peaks ta siis olema ka ajakirjanikele mingil määral kättesaadav,» lausus Veri.
Kas Laar naaseb oktoobris riigikokku, sõltub sellest, mida otsustavad arstid pärast seda, kui lõpeb tema praegune, augusti keskpaiku võetud haigusleht.
Laari tabas 18. veebruari õhtul kõrgvererõhktõvest tingitud insult ning ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. 13. aprillil pääses toonane kaitseminister lõpuks intensiivravilt ja hakkas saama füsioteraapiat.
Lõimumiskava nõuab miljoneid eurosid
Aastateks 2014—2020 koostatava lõimumisvaldkonna arengukava mahuks on kavandatud 46 miljonit. Kava peab tähtsaks tõhustada eesti keele õpet, kirjutab «Eesti Päevaleht».
Kultuuriministeeriumi algatatud plaani üks prioriteet on eesti keele õppe tõhustamine, ent ühtlasi lepib arengukava tõsiasjaga, et kui vanemaealised venelased ei taha eesti keelt ära õppida, ei saa nende seisukohta muuta.
Lõimumiskavas nenditakse, et vananeva ja väheneva rahvastikuga riik vajab tulevikus üha rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Arengukava järgi mängivad uussisserändajad nii Eesti majanduse kui ka ühiskonna- ja kultuurielu arengus tähtsat rolli.
Eesti kuulub 400 ühendusse
Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti osaleb 400 rahvusvahelise organisatsiooni töös. Neist 301-s tuleb tasuda liikmemaksu, tänavu kulub selleks 20,77 miljonit eurot.
Paeti sõnul hakkasid ministeeriumid suve algul koostama rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusest ülevaadet. Eesmärk on tagada, et Eesti kuuluks ja kulutaks ainult nendesse organisatsioonidesse, millel on riigile mõtet. Seega on võimalik, et mõnest ühendusest astub Eesti välja.