Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) peab kahetsusväärseks, et peale SDE saadikute ei leidnud teised parlamendis esindatud poliitikud endas jõudu ühineda justiitsminister Kristen Michalile tehtud umbusaldusavaldusega.
Minister püsib kõige kiuste toolil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SDE liige Andres Anvelt märkis, et partei kutsus umbusaldusavaldusega ühinema Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonna fraktsiooni ja Demokraatide Ühenduse liikmeid.
Paraku jäi umbusalduse protsessi algatamiseks vajalikust 21 allkirjast kaks puudu. 19 poolthäält kogunes kõigilt SDE fraktsiooni liikmetelt.
Ootavad prokuratuuri otsust
«See näitab, et parlamendi enamus ei soovinud riigikogus poliitilise vastutuse küsimust arutada,» lausus Andres Anvelt. «Leiame jätkuvalt, et olukorras, kus justiitsministrile alluv asutus uurib tema enda kuriteokahtlust, peab ta sellelt poliitiliselt positsioonilt taanduma, tagasi astuma ning andma õiguskaitseorganitele võimaluse uurida asja erapooletult ja objektiivselt.»
Anvelti sõnul tuleb nõus olla presidendiga, kes 10. septembril riigikogu ees esinedes ütles, et otsest tagasiastumise kohustust ministril pole. Kuid valikut tehes tuleb endale aru anda, et sellega kujundatakse Eesti poliitilist kultuuri, viisi, kuidas Eestit praegu ja edaspidi valitsetakse, ning seda, kas võim ja valitsemine on usaldusväärsed.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist lahkunute moodustatud Demokraatide Ühenduse liige Rainer Vakra nimetas umbusaldusega ühinemata jätmise põhjuseks asjaolu, et kui umbusaldus praegu riigikogus läbi kukuks, annaks see Michalile uue mandaadi.
«Oleme presidendiga ühel seisukohal: arvestades euroopalikku poliitilist kultuuri, oleks minister pidanud ise tagasi astuma,» kõneles ta. «Aga kuna möödunud on neli kuud ajast, mil prokuratuur uurimise algatas, mis tähendab, et lähiajal tuleb temalt juba ametlik otsus, annaks umbusaldus, mis nüüd saali jõuaks ja võib-olla läbi kukuks, Michalile uue mandaadi ja tegevuse heakskiidu.»
Vakra lisas, et umbusaldamisel on kaalu ja sisu ainult siis, kui opositsioon on ühtne. «Meile on ootamatu, et Keskerakond on oma otsused sidunud Isamaa ja Res Publica Liiduga, asunud koalitsiooni toetama ning lõhkunud sellega opositsiooni ühtsuse.»
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva ütles, et nende fraktsioonist sotsid endale liitlasi ei leia.
«Olukord on kahtlemata keeruline, aga praegu on selles küsimuses selgesõnalise vastutuse võtnud peaminister Andrus Ansip ja tema peab korraldama ka oma ministrite tööd,» tähendas ta.
Algas arvamusloost
Reformierakonna rahastamisskandaali tõttu 3. augustil keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas käinud justiitsministri Kristen Michali sõnul puudutab talle esitatud kuriteokahtlustus üksnes Silver Meikari esitatud väiteid.
Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust, kontrollimaks «Postimehes» ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.
Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas «Postimehe» arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille oli saanud partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha parteidesse voolamiseks ja tema kinnitust mööda on erakonda samamoodi toetanud kümned liikmed nii riigikogust kui piirkondadest.
ARVAMUS
SVEN MIKSER, SDE esimees
Sel hetkel, kui algatati uurimine, oleks Kristen Michalil olnud mõistlik lahkuda. Nüüd on ta sellega hiljaks jäänud.
Mind üllatab peaministri suhtumine: ta on paljudel varasematel juhtudel — eeskätt skandaalides, mis seonduvad ühe suure opositsioonierakonnaga — väga kiiresti väljendanud väga resoluutset seisukohta asjades, mis kunagi kohtusse ei jõuagi. Seega võib siin märgata teatavat kahepalgelisust.