Viimne teekond kulgeb mööda auke ja kühme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lisaks Metsakalmistul käijatele valmistab Oja tee trööstitu seisukord peavalu bussijuhtidele, kes sealt tihti läbi peavad logistama.
Lisaks Metsakalmistul käijatele valmistab Oja tee trööstitu seisukord peavalu bussijuhtidele, kes sealt tihti läbi peavad logistama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui muidu tavatsevad autojuhid maantee ühest servast teise vingerdades «ussi» sõita pulmarongis, siis Viljandis käitub samal moel ka osa matuselisi.

Tegemist pole veidra tavaga, millega leinajad omal vabal tahtel kadunukese viimset teekonda ilmestavad, vaid proosalise hädasunniga. Nimelt on Metsakalmistule viiv Oja tee kohati nii lagunenud, et seal pole võimalik autot lõhkumata otse sõita.

Piinlik vaatepilt

Leinatalitust Minoor pidav Endel Arba tunnistas, et on sageli pidanud matuseauto rooli keerates piinlikkust tundma, sest Kösti silla ja Metsakalmistu vahele jääv tõus on tihedalt sügavaid auke ja kõrgeid kühme täis.

«Püüan kuidagi tasakesi sealt läbi laveerida ja vaatan ikka peeglist, kuidas teised samamoodi siksakki tehes järele tulevad,» kirjeldas ta viimastel aastatel harjumuspäraseks muutunud vaatepilti.

Arba sõnul on raske öelda, kui tihti matuserongid kõnealust teelõiku kasutavad, kuid arvas, et seda tuleb ette vähemalt kaks korda nädalas. «Suurem osa Metsakalmistule minejatest läheb just sealtkaudu. Ja mitte ainult matuselised, vaid ka kalmistul käijad — nii kohalikud inimesed kui kaugemalt tulijad,» rääkis ta.

Majandusasjade eest vastutav abilinnapea Rein Triisa kinnitas, et linnavalitsus pole Oja tee trööstitut seisukorda kahe silma vahele jätnud, kuid esialgu pole selge, millal see koht võiks korda saada. Tema teada on Kösti mäe peamised lagundajad allikad, mis muudavad maapinna püdelaks ning loovad pakaselisel ajal soodsad tingimused külmakergeteks.

Tuleks lahti kaevata

«Eks me püüa sügisel jälle seal üht-teist kõpitseda, et koht päris läbimatuks ei muutuks,» rääkis Rein Triisa. «Aga tõtt-öelda on pealispinna silumisest vähe kasu ja võib arvata, et mõne kuu pärast on pilt jälle samasugune.»

Korraliku tulemuse saamiseks tuleks tema ütlemist mööda nõlv sügavalt lahti kaevata ja teele uus põhi ehitada. See aga tähendab, et töödele kulub märgatavalt suurem summa, kui pealtnäha võib tunduda.

Et linnavalitsus on otsustanud tuleval suvel Viljandi Veevärgiga kahasse mitut tähtsat vanalinna tänavat remontida, on abilinnapea sõnul enam kui kahtlane, et järgmise aasta linnaeelarvesse Oja tee kapitaalremondiks vajalik summa mahub.

SELGITUS

REIN TRIISA, Viljandi abilinnapea

Mäenõlvadel olevate teede korrashoidmine on sageli paras peavalu, eriti siis, kui maapinnas leidub rohkelt allikaid.

Seepärast pole Oja teel lootust ainult aukude lappimisega olukorda märkimisväärselt paremaks muuta.

Paraku ei saa ma praegu midagi enamat lubada, sest raha napib.

Märksõnad

Tagasi üles