Metssead hävitavad Mulgimaa maisipõlde

Osaühingule Karpo kuuluval Vardja maisipõllul on metssead teinud suurt laastamistööd. Umbes nädal tagasi hakkas kärsakandjaid sinna voorima hordidena. Öösiti kostab maisist kõva röhkimist ja krõmpsutamist. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Jälgides oma 30-hektarise hübriidmaisipõllu edenemist, hõõrus Tarvastu valla osaühingu Karpo juhataja Kalev­ Nurk heameelest käsi: mais kasvas vägevalt ja tõlvikud küpsesid mühinal. Paraku jäi rõõm üürikeseks.­

Umbes nädal tagasi hakkasid põllule voorima metssead, vahel koguni 30—40 isendit. Öösiti kostab sealt kõva röhkimist ja krõmpsutamist. Kui rivaalitsevad rühmad omavahel kisklema lähevad, on kisa nii kõva, et Tarvastu küla rahvas ei saa magada.

Juba on hävitatud ja lagastatud viis hektarit ning lõppu ei paista. Et saaki päästa, asutakse homme kombainiga pooltoorest maisist silo tegema — häda sunnil esimesena maakonnas. Mõistlikum oleks esimene külm ära oodata, sest külmanäpistatud tõlvikud on magusad ning selline silo annaks talvel piimakarjale rohkem energiat.

Sead elavad Võrtsjärve roostikus

Kalev Nurga sõnutsi on metssigade arvukus viimastel aastatel üle piiri läinud ning nad kahjustavad aina uusi kultuure: hernest, rapsi ning isegi rukist ja nisu.

«Seetõttu külvame järjest vähem,» rääkis ta. «Kõige raskem on olukord Võrtsjärve lähistel. Sealne roostik aina suureneb. Seal saartel nad elavad ning teevad väljatunge ja ründeid. Ühel talvehommikul olid kolm emist põrsastega Vardja piimafarmi juures ja minu töötajad ei pääsenud tööle.»

Maaomanikel ei ole õigust metsloomi küttida, seepärast on Nurk korduvalt pöördunud kohaliku jahiseltsi poole, ent abi ei ole saanud. «Jahimehed on täiesti hambutud,» avaldas põllumees nördimust.

Vambola jahiseltsi juht Kalev Kikas ütles, et mullu anti piirkonnale 70 metssea küttimise luba, aga lasti 88 siga. «Tänavu oleme küttinud 17 siga, kuigi jahihooaeg algab alles 1. oktoobril.»

Ta tõdes, et seis Vardjas on troostitu, aga tänavu jahimehed põllumehi aidata ei saa. Kõrges maisis küttida oleks liiga ohtlik, sest sundseisus metssiga võib inimese tappa. «Järgmisel aastal asume varakult sigu peletama asuma,» lisas ta.

Kalev Kikas rääkis, et mais on metssigade meelissöök. «Usun, et nad on 10—20 kilomeetri raadiusest kokku tulnud. Maisi lõhn ajab metssead pöördesse ning sellega maiustamiseks on nad valmis oma elu kaalule panema.»

Kalev Kikas soovitas järgmisel aastal maisile elektritara ümber ehitada.

«Poldri äärde ma elektritara panna ei julge — kahejalgsed varastaksid ära,» kommenteeris Nurk.

Mulgimaa suurtalunik Toivo Teng on samuti metssigadega püsti hädas. Tunamullu hävis tal 15-hektarine maisipõld täiesti. «Ühtki taime ei olnud viimaks püsti,» meenutas ta.

Kõva kärkimise peale olid jahimehed järgmisel aastal agaramad: ehitasid Tengi põllule laskmiseks spetsiaalsed vaatluspukid, tegid pauku ja küttisid mõne isendi. Pärast seda olid sead märksa ettevaatlikumad.

Eri teraviljapõllud on suurtaluniku sõnutsi endiselt löögi all. «Tänavu oli Kärstnas ühel põllul nisu kadu kärssninade tõttu 100 tonni ringis,» lausus Teng. Tema arvates on metssigu ilmselgelt liiga palju. «Viljandi lähedal on jahimehed veidi aktiivsemad, aga Kärstna kandis on küttimine peaaegu olematu,» tõdes ta.

Kõiki metsloomi tappa ei saa

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane ütles, et riigi kehtestatud küttimislimiiti on siinsed jahimehed igal aastal täitnud. «Kõiki metsloomi ju tappa ei tasu,» lausus ta.

Sigade peletamiseks soovitas Tasane kasutada tavalist pruuni majapidamisseepi. «Kui seebitükile augud sisse puurida ja see nööriga põllu äärde puude külge kinnitada, võiks see sigu eemal hoida,» ütles ta.

Kalev Nurk avaldas arvamust, et maaomanikul peaks olema õigus vara kahjustanud metsloomadega arveid õiendada. Praegu seda teha ei tohi. Vene sõjaväes snaiprina tegutsenud Kalev Nurka on korduvalt jahimeheks kutsutud, aga seni on ta kutsest keeldunud. «Ma ei suudaks lasta kitse — tal on ju nii armsad silmad.»

See-eest sigade vastu on Nurk püha viha täis. «Heameelega teeksin teiste maaomanikega sigadevastase karistussalga,» tunnistas ta.

Üks lootusekiir on Nurgal veel. Nimelt kuulis ta äsja uudist, mille kohaselt on leiutatud nisu, mille ohteid siga ei taha.