/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2012/09/19/1328806t1hfc2f.jpg)
Kahekümne aasta eest riigi maa kasutamiseks sõlmitud lepingute aeg hakkab ümber saama ning eakatel maaharijatel tuleb otsustada, kas osta rendimaa välja, sest maareformi seadus ei luba neil seda järeltulijatele edasi anda.
Seadus ei lase kasutatavat maad isalt pojale anda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sestap tahab põllumajandusministeerium maareformi seadust muuta nii, et põllupidajate pereliikmed saaksid võimaluse ettevõtmist jätkata.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmeri ütlemist mööda ei ole varem kõnealuse maakasutusviisiga küsimusi tekkinud.
«Kasutuslepingud sõlmiti kümneks või kahekümneks aastaks ja nüüdseks on selle põlvkonna inimesed, kellega leping sõlmiti, jõudnud ikka, kus on tekkinud küsimus, kas anda maad edasi lapsele,» selgitas ta.
Võib juhtuda, et maa on tegelikult teisele kasutada antud, aga ettevõtja oma tegevust lõpetada ei saa, sest siis peaks ta lõpetama ka kasutusvalduse lepingu ja loobuma maa ostueesõigusest. Seega peaks kasutaja jääma maa haldajaks selle hetkeni, mil leidub raha, et maa riigilt välja osta.
Suuremate teema
Viljandimaa talupidajate liidu esimees, Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg ütles, et riigilt kasutusvalduse saamine on rohkem suurte talunike teema. «Minul pole seda õnne olnud ja olen pidanud kogu maa kohe välja ostma,» sõnas ta.
Abja vallas, kus ta tegutseb, on maaharijad kasutusvalduse lepinguga Veidenbergi hinnangul üldse väga vähe kokku puutunud. «Meil erastati siin kõik ära. Metsafirmad tulid ka sisse ja maad osteti ära. Siin ei jäänud riigile suurt midagi jagada. Selle, mis jäi, pani ta müüki ja see läks hüpoteegiga,» rääkis Veidenberg.
Viljandimaa põllumajandustootjate liidu juhi Ülo Rahula sõnutsi jätkub siiski ka meie maakonnas kasutusvalduse lepingu alusel haritavat maad.
Makonnas on sõlmitud 426 kasutuslepingut 4915 hektari kohta. «Selle hulgas on ka natuke metsa, aga üldiselt on see ikka põllumaaks mõeldud,» ütles Viljandi maavalitsuse maatoimingute peaspetsialist Ülle Moll. Tema andmetel on Viljandimaa talunikud kasutusvaldust tublisti välja ostnud.
Moll täpsustas, et nimetatud lepingud pole kõik eri inimestega sõlmitud, vaid ühel võib olla kümme, teisel kakskümmend lepingut. Kasutusvaldusel on piirang, mitu hektarit sellist maad võib ühel talunikul olla, samuti on kindlaks määratud, mis ajal pärast lepingu sõlmimist võib põllupidaja asuda maad välja ostma.
Kogu Eestis on ligi 69 000 hektarit kasutusvalduses maad.
Põlvkondade vahetus
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnutsi on ministeeriumi pöördunud mitu põllumajandustootjat, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. «Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,» lausus ta.
Ministeeriumi on jõudnud eelkõige Pärnu- ja Saaremaa talunike hääled.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani ütlemist mööda ongi kõige rohkem kasutusvalduse lepinguid sõlmitud Saaremaal — 762. Järgneb Lääne-Virumaa 621 lepinguga. Viimati nimetatud maakonnas on ka pindalalt kõige rohkem kasutusvalduses olevaid maid — 7888 hektarit. Teisel kohal on Ida-Virumaa 7306 hektariga.
Põllumajandusministri tehtud maareformi seaduse muudatuse ettepanek on saadetud keskkonnaministeeriumisse. Sealt öeldi, et ettepanek on alles värske ja sellega tutvutakse.