Arenduskeskuse juhataja: headest ideedest pole Viljandimaal puudu

Kaarel Lehtsalu Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul ei jää viljandimaalased uusi äriideid välja mõeldes teistele maakondadele sugugi alla.

Omaette küsimus on, kui paljudest mõtetest lõpuks asja saab.

Kaarel Lehtsalu, kui palju on teie arvates Viljandimaal neid, kes pole seni ettevõtluses kätt proovinud, kuid võiksid seda oma isikuomaduste poolest teha?

Mitu teooriat ütleb, et loomuldasa ettevõtlikke inimesi on 5—10 protsenti. Seda pole palju, kuid usun, et arenguruumi veel on.

Mulle meenub, et kevadisel «Sakala» arvamusliidrite lõunal iseloomustasite Viljandimaa ettevõtluskeskkonda liiga unisena. Kas olete ka praegu sama meelt?

Olen jah. Eks selle taga ole päris palju tegureid, sealhulgas ennekõike kurb tõsiasi, et meie elanike arv kahaneb. Need, kes välja rändavad, on ilmselt loomu poolest aktiivsemad, sest on otsustanud oma elujärje parandamiseks midagi ette võtta. Kahju, et nad pole leidnud selleks võimalust kohapeal.

Teisalt ei saa märkimata jätta, et meie töötus on Eesti väikseim. Seega on kõik, kes tööd otsisid, selle leidnud. Iseasi kui rahul nad seejuures on.

Paljud kindlasti pole, sest meil on ühtlasi riigi madalaim keskmine palk.

Eks küsimus ole suuresti selles, kus need tooted ja teenused, mida siin pakutakse, väärtusahelas paiknevad. Meil on suured eksportijad puidu-, tekstiili- ja õmblusvaldkonnas ning metallitööstuses. Peame vaatama, kui palju keegi neist lisaväärtust loob, aga see pole lihtne. Meenutagem, et kui «Sakala» püüdis suvel tuvastada, miks meil keskmine palk nii madal on, ei tulnudki konkreetset vastust esile. Seda oleks vaja põhjalikult uurida.

Paljud tunnevad end olevat ummikus. Mõni traditsiooniline valdkond on meil hästi arenenud, ent harva püütakse tekitada nende kõrvale midagi uut.

Ma ei ole sellega päris nõus. Arenduskeskuse kogemused näitavad, et ettevõtluse alustamise toetusteks maksavad nii EAS kui töötukassa siin summasid, mis ei jää Eesti keskmisele alla. See tähendab, et leidub ideid, mida ollakse valmis finantseerima. See, kui palju tuleb ühe või teise mõtte toimima hakkamiseks vaeva näha, on juba individuaalne.

Just nendele teemadele keskendumegi ettevõtluspäeval ja noorte ettevõtlikkuse päeval. Tahame muuta ettevõtlikkuse õppe maakonnas süsteemsemaks ja innustada kõhklejaid oma häid ideid ellu viima.