Valitsuse silmis näis Viljandi abisaamiseks liiga suur

Viljandi tänavavalgustus käib nagu pingpongipall linnavalitsuse ja veefirma vahel. 2010. aastal müüs linn Veevärgile ning tänavu ostis selle tagasi. Nüüd müüakse see Foto: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus
14. septembri «Sakala» paberväljaandes

Mitme ametniku pikaaegne töö tänavalampide uuendamiseks abiraha leidmise nimel osutus kasutuks. Valitsus jättis möödunud nädalal Viljandi rahast ilma põhjendusega, et linn on liiga suur.

Mitu aastat tänavavalgustuse uuendamiseks raha otsinud abilinnapea Rein Triisa tunnistas, et valitsuse otsus tuli talle väga halva üllatusena. Nördinult rääkis ta, et veel paari päeva eest, kui ta oli majandusministeeriumis käinud, ei öeldud talle, et rahajagamise eelnõu on valmis ning Viljandit abisaajate seas ei ole. Selgus, et 19 000 inimesega linn on selleks liiga suur.

13. septembril, kui valitsus otsustas, et tänavavalgustuse remontimise abiraha läheb jagamisele Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide vahel, tuli ilmsiks, et raha saavad linnad, mille elanike arv jääb 8000 ja 15 000 vahele. Ametliku liigituse kohaselt on need keskmise suurusega linnad.

Majandusministeeriumi avalike suhete spetsialisti Martin Miido selgituse järgi oli väikeste linnade eelistamine saastekvoodi ostja ehk Austria riigi soov. «Kriteeriumi mõjutasid etteantud eelarve ning Austria soov renoveerida ulatuslikult Eesti eri piirkondade linnu ja teha projekt vähemalt kuues keskmise suurusega linnas,» rääkis Miido.

See toetusmeede, mille tarbeks Viljandi ametnikud paberitööd olid teinud ja kust raha saada lootsid, suleti ministeeriumi otsusega sootuks. See tähendab, et tehtud töö on muutunud suures osas kasutuks. Ministeerium põhjendas oma otsust linnade rahataotluste ebaühtlase taseme ning huvi nappusega.

Miido sõnul pole ka ette näha, et Viljandile avaneks mõni uus värav, kust abiraha leida.