Uueveski mehed plaanivad basseine päästma hakata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uueveski basseine pole aastaid piisavalt hooldatud. Nüüd on need vesikasve täis. Uus omanik peab kulutama palju, et basseinid taas korda teha.
Uueveski basseine pole aastaid piisavalt hooldatud. Nüüd on need vesikasve täis. Uus omanik peab kulutama palju, et basseinid taas korda teha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Laamendajate ja varaste tõttu armetusse seisu jõudnud Uueveski puhkekompleksi päästjateks võivad osutuda kohalikud elanikud, kes soovivad võtta basseinid ja nende ümbruse oma hoole alla.

6. augustil, kui Viljandi linnavalitsus kuulutas juba teise puhkekoha oksjoni huviliste puudumise tõttu nurjunuks, helistas linnapeale Uueveski basseinidest saja meetri kaugusel elav Allar Teppart. Ta pakkus välja, et osaühing Uueveski Puhkekeskus võiks võtta basseinid ja nende ümbruse oma kasutusse ning hakata nende eest hoolitsema.

Rentnike ideed on

veel ähmased

Allar Teppart tunnistas eile «Sakalale», et puhkekompleksi arendamise mõtted on veel üsna ähmased. «Teades seda, mis nüüd ees ootab, on see meeleheitlik katse kodukohta korras hoida,» selgitas ta.

Vahetult keskuse naabruses elav Teppart näeb, kuidas hooned laamendajate ja varaste külaskäikude järel järjest troostitumaks muutuvad. Peahoone katuse alt on välja kougitud ja ära viidud soojustusmaterjal, platsile on laiali pillutud prügi ning kasutult seisvad hooned mädanevad.

Et laamendamistele lõpp teha ning puhkekoht taas kauniks muuta, otsustaski Allar Teppart koos oma äripartneri Raivo Päivistega selle oma hoole alla võtta.

Kui Uueveski keskus veel viis-kuus aastat tagasi tegutses, peeti seal tihti öisel ajal lärmakaid pidusid, mis naabruses elavaid inimesi segas. Teppart kinnitas, et tema kohaliku elanikuna selliseid pidusid ei taha. «Esimene eesmärk on taastada ujumiskoht ja edasi peab juba pikemalt mõtlema,» lisas ta. «Võib-olla sobib see ikkagi kalakasvanduseks.»

Et kaks linna korraldatud avalikku enampakkumist olid ebaõnnestunud ning osaühing pakkus välja tingimused, mis linnajuhtidele sobisid, otsustas linnavalitsus kolmanda konkursi tegemata jätta. Septembri lõpul kogunevale volikogule tehti ettepanek anda vara uuele rentnikule üle otsustuskorras.

Rendiotsus tuleb avaliku pakkumiseta

Samasuguse tehinguga sattusid basseinid 2005. aastal ka nende endise omaniku, osaühingu Timpson Trading valdusesse. Toona avaldasid Reformierakonna esindajad selle üle pahameelt ning leidsid, et avaliku oksjoni tegemata jätmine võib viidata korruptsioonile.

Praeguse linnapea, Reformierakonna liikme Loit Kivistiku selgitust mööda nõustus osaühing Uueveski Puhkekeskus nende tingimustega, mis olid kirjas avalikul enampakkumisel. Kivistiku sõnul on linnale tähtis, et puhkekompleks töötaks avatud platsina ja oleks pidevalt korras.

Volikogule antud lepingu eelnõu kohaselt saab osaühing vara enda kasutusse 25 aastaks ning peab selle eest linnale renti maksma ühe euro aastas. Kasutada tohib kompleksi kõigeks, mis seostub puhkemajandusega: seal võib olla hotell või toidukoht ning võib korraldada avalikke üritusi. Rentnik peab keskmises basseinis taastama ujumiskoha ja korrastama ülejäänud kaks basseini. Samuti tuleb koristada prügi ning jälgida, et hein liiga kõrgeks ei kasvaks.

Ilus koht vajab head äriideed

Allar Teppart rääkis, et keskuse rendilevõtmisel said otsustavaks Kullamäe tänava uusarenduse kogukonna huvid. «Meil kasvab siin kümmekond väikest last ning üle tee rajatavale Ristiku tänavale tuleb hulk noori peresid. Korras puhkekoht meeldiks kõigile,» lausus ta.

Samas kinnitas Teppart, et on vaja leida äriidee, mis hakkaks keskuse korrashoidmiseks raha sisse tooma. «Välja viib see esialgu väga palju,» nentis ta.

Uueveski kolm basseini rajati 1930. aastatel. Praeguse kuju sai kompleks 2000. aastate algul, kui sinna ehitati suur palkhoone ürituste korraldamiseks ning saunamaja privaatse terrassi ja tünnisaunaga. Neli aastat tagasi jäi endine omanik Timpson Trading koha pidamisega hätta ning pangalaenuga rajatud kompleks hakkas lagunema. Praegu meenutab see hüljatud talukohta.

2011. aastal ostis linn kompleksi kohtutäiturilt 18 500 euroga tagasi ja asus sellele rentnikku otsima. Linnapea Loit Kivistik tunnistas, et paar huvilist õnnestus tal selle aja jooksul leida, aga kui keskus enampakkumisele pandi, lõppes see nurjumisega.

Koha eest ei kandnud hoolt ka linnavalitsus ning suve jooksul kasvas seal hein kõrgeks ja veetaimi täis bassein ei ahvatlenud inimesi ka kuumadel päevadel ujuma.

Tagasi üles