Eesti parima mahetootja talu pärl on herefordikari

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saariku talus on herefordi veiseid kasvatatud 20 aastat. Alustati kolme loomaga, aga praeguseks on neid pererahva ütlemist mööda alla saja.
Saariku talus on herefordi veiseid kasvatatud 20 aastat. Alustati kolme loomaga, aga praeguseks on neid pererahva ütlemist mööda alla saja. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti parim mahetootja tegutseb Tarvastu vallas. Tiia ja Arvo Kleini Saariku talu pälvis selle tiitli üleeile Eesti vabaõhumuuseumis peetud leivapäeval.

Üheksa kandidaadiga võistluse võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. «Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,» ütles Saariku talu perenaine Tiia Klein.

Loodus hoiab tasakaalu

Keemiavabalt toota on kulukas. Saariku perenaine tõdes, et mahedalt maaharimine ja sõnnikuga väetamine võtab palju aega ja kütust. Näiteks peab masin hektarile põllule laotama 30 tonni sõnnikut. Samas lisas ta, et loodus on tasakaalus ja teeb omad korrektiivid.

«Seal, kus on kahjurid, elavad ka nende looduslikud vaenlased. Kui ühel aastal on kahjureid rohkem, siis järelikult järgmisel aastal on nende looduslikke vaenlasi samuti rohkem,» selgitas ta.

20 aastat hereforde

Perekond Klein alustas mahetootmist 2002. aastal. Talu põldudel kasvab teravili, mis läheb peamiselt toiduks. Koostöös Jõgeva sordiaretuskeskusega kasvatab pererahvas köögiviljaseemet ning tarbeköögivilja ja kartuleid. Neid sortides ongi möödunud pererahva viimased päevad. «Seemnekartul on juba olemas,» viipas Arvo Klein võrkkottides kartulimäele sortimismasina taga.

Talu aardeks peab Tiia Klein aga hereforde. «Mul on tõupuhas herefordikari. Teisel pool teed karjamaal on tõumullikad — umbes 500-kilosed,» lausus ta ja lisas, et kasvatab pulle ka lihaks.

Herefordid on samuti mahepidamisel. Esimesed kolm looma tõid Kleinid tallu 1992. aastal. «See juhtus 18. jaanuaril. Väga külm päev oli ja kõik ahhetasid, et niisuguse ilmaga veetakse loomi autokastis. Selle peale ei tuldud, et tegu ongi lumelehmadega, kellel on paks karv ja 20 kraadi külma pole neile mingi probleem,» meenutas perenaine.

Parimaid selgus veelgi

Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutusest ütles, et konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega.

Samal üritusel, kus Saariku talu mahetootmine tunnistati parimaks, valis hindamiskomisjon välja ka parima mahetoote. 14 ettevõttelt esitatud 30 toote hulgast sai esikoha osaühingu Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees. Järgmistele kohtadele platseerusid Viljandimaalt pärit tooted: Pajumäe talu rõõsk koor ja osaühingu Anfang speltanisupüül.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul näitab parima mahetootja ja -toote võistlus, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem. «Järjest enam saadakse aru, et hea tervis on liikumise kõrval seotud hea ja puhta toiduga. Väga hea meel on ka, et toidu tootmise ja tarbimise juures mõeldakse aina enam keskkonnasõbralikkusele,» ütles minister.

KONKURSS

Parimat mahetootjat ja -toodet valiti juba kolmandat korda.  

Mahetootjate esikolmik

• Tiia ja Arvo Kleini Saariku talu

• Triinu Schneider Hiiumaalt

• Ivar Rosenbergi Väikeroosu talu Võrumaalt

Mahetoodete esikolmik

• Järvamaa osaühingu Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees

• Abja valla Pajumäe talu 35-protsendiline mahe koor

• Kõo valla osaühingu Anfang mahe speltanisupüül

Allikas: «Sakala»

Tagasi üles