Aastas edastatakse Eesti loomakaitse seltsile, loomade varjupaikadele ja kuulutusteportaalidele kaduma läinud loomade kohta tuhandeid teateid.
Kaheksa põhjust lemmikloom kiibistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Murest murtuna otsivad omanikud kodust plehku pannud lemmikuid, levitades looma tuvastamiseks paari fotot ja iseloomukirjeldust. Aastatepikkune praktika on paraku näidanud, et koduteelt eksinud kiibistamata lemmikloom jõuab pelgalt õnneliku juhuse läbi kiirelt ja ohutult oma pere juurde tagasi.
Mikrokiip on vaieldamatult tähtsaim ja taskukohaseim garantii, tagamaks ekslema läinud lemmikloomale turvaline kodutee.
1. Looma kadumise korral on võimalik kiibistatud ja registrisse kantud lemmiku omanikud kergemini tuvastada ja leida. Omaniku andmed on registrist kättesaadavad ööpäev ringi. Peale varjupaikade saavad mikrokiipi kontrollida ka veterinaarkliinikud. Seaduse järgi muutub kinnipüütud loom kaks nädalat ehk 14 päeva pärast leidmist varjupaiga omandiks, mis tähendab, et varjupaigal on õigus ta hukata. Kiip päästaks seega looma elu.
2. Mikrokiip ei kao kunagi, seevastu kaelarihm või selle külge riputatud infosilt võib ära kukkuda või katki minna, sildil märgitud teave võib aga kuluda. Mikrokiip on ühtlasi kergemini loetav kui tätoveering või kaelarihmale kinnitatud number.
3. Kiibistamine pole kallis, see maksab 15—20 eurot ning protseduur sarnaneb vaktsineerimisega. Võrreldes aja- ja närvikulu ning ränkade tagajärgedega, mida toob endaga kaasa lemmiku kadumine, on kiibistamise ühekordne tasu igati taskukohane.
4. Kiibistatud looma omanikul on võimalus registris hoida lemmiku andmeid ning infot kaitsepookimise ning muu vajaliku kohta. Ühtlasi saab andmebaasi kaudu tellida meeldetuletusi: näiteks millal peab looma uuesti vaktsineerima või talle ussikuuri tegema.
5. Veterinaar tuvastab avariisse sattunud looma omaniku kohe ning vigastatu saab seetõttu operatiivsemat ja efektiivsemat ravi.
6. Loomade üle puhkenud vaidluse ja lemmiku varguse korral on alati võimalik mikrokiibi kaudu tuvastada ametlik omanik.
7. Kiibistamine annab aimu lemmikloomade arvust ning sellest, kuidas nad Eesti piires liiguvad. Omavalitsused saavad teavet nende territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta. Samuti annab see ülevaate hulkuvatest lemmikloomadest.
8. Lemmiklooma kiibistamine on vastutustundlik tegu. Iga hooliv omanik teeb kõik, et tema lemmik leiaks kadumise korral kiiresti ja ohutult tee tagasi pere juurde.