Tark ei torma ega jää ka mökutama

58 kilomeetrit tunnis, mis seekord on fikseeritud Valuoja viaduktil, polnud eksperimendi käigus radariekraanil sage, kuid ka mitte haruldane näit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 13. septembri «Sakala» paberväljaandes

Aeglane või kiire — argielus on paraja tempo hoidmine üsna subjektiivne. Liiklusse sukeldudes võib aga selguda, et sinule sobiv kiirus on seadusvastane.

Lubatud kiiruse ületamine on patt, millest pole ilmselt puhas ükski sõidukijuht. Iseasi, kui sageli juht seda ise märkab, saati siis politseinik rikkumisele peale satub.

Kui jätta kõrvale mitmes maakonnas asuvad kiiruskaamerad, siis korravalvur ööpäev läbi ühel kohal ei passi. Mõnikord mõõdavad politseinikud kiirust sõitvas autos, kuuldavasti on paljudel neist aga ka oma paiksed lemmikkohad.

Ajakirjanikul selliseid harjumusi ja eelistusi ei ole. Viljandi politseijuht Alvar Pähkel on lahkelt nõus võimaldama kirjatsurale esimest kiirusemõõtmise kogemust. Saan kaasa Stalkeri, mõõtevahendi, mida politsei kasutas viimati eelmisel kümnendil.

Tööriista annab kätte Viljandi politsei välijuht Jüri Eek, kes ütleb, et selle aparaadi abiga korravalvur kiiruseületajat karistada ei saaks. Esiteks on kõnealune aparaat taatlemata — viimati tehti seda neli suve tagasi — ja teiseks ei vasta selline mõõteriist enam seadustele, millest politsei lähtub.

Ka taadeldud ajakohase aparaadi puhul tuleb politseil arvestada võimaliku veaga pluss-miinus kolm kilomeetrit tunnis. Mida suurem kiirus, seda suurem võib olla viga. Kui oleksimegi kaasa saanud tipptasemel riista, ei tähendanuks mõõdetud näit seaduse silmis midagi, sest ajakirjanikul kui tavakodanikul pole läbitud vajalikku koolitust.

Aga ega «Sakala» reporteril ja piltnikul olegi plaanis kedagi süüdi mõista. Tahame lihtsalt ise mõõta, kuidas lubatud kiirusest kinni peetakse. Ja kuigi taatlemisest on neli aastat möödas, peaks Stalker siiski üsna täpselt tegelikkust peegeldama, nagu ütleb Jüri Eek.

1. koht

On teisipäev ja kell näitab 10.50, kui suure püstoli kujuga aparaadi esimeses kohas tööle lülitame. Peatame toimetuse auto Karksi-Nuia viival maanteel Viljandi piiri lähedal, kus sõita tohib kuni 70 kilomeetrit tunnis.

Seisan auto kõrval ja suunan Stalkeri lähenevale veokile. Näit 74 km/h alaneb õige pea kümne võrra. Ehk kahtlustas juht erarõivais politseinikku.

Mopeed põristab 53, tema järel veok 70 km/h. Järgneb rida autosid, mille kiiruseks näitab aparaat 74—85 km/h. Viimane näit jääbki seal kõige suuremaks: mõõtmisviga arvestamata tähendab see lubatud kiiruse ületamist 15 km/h.

2. koht

Õigema ülevaate saaks olukorrast ilmselt siis, kui ühe koha peal kauem passida, mina ei taha aga palju aega ühel kohal kulutada. Olgu ette ära öeldud, et jõuame 2 tunni 40 minutiga kiirust mõõta kümnes kohas.

Teisena peatume fotograafi soovitusel Viljandis Riia maantee lõpus Car-Fixi töökoja ees, kus piltnik teab politseinikke üsna sageli kiirust mõõtvat. Enamik autosid, olgu siis linna või sealt ära, liigub kiirusel 49—55 km/h. Mõni kulgeb aeglasemalt.

Ühel autojuhil on jalg siiski märksa raskem: tema sõiduki kiiruseks näitab aparaat 69 km/h, see tähendab 19 km/h lubatust rohkem.

Siin ja edaspidi jään enamasti autosse ja mõõdan kiirust läbi akna. Ühest küljest on nii mugavam märkmeid teha ja teisalt ei häiri minu kahtlane kuju juhte.

3. koht

Hülgame äärelinna ja peatume Paala teel pärast Valuoja puiestee ristmikku näoga Paalinna poole.

Ilusal pikal, sujuva kaarega tänaval on hõlbus lubatud kiirust hoida, eriti veel allamäge. Rikkumised pole just suured. Enamiku sõidukite kiirus jääb vahemikku 50—59 km/h.

Äkki jõurab meist mööda auto, kelle liigkiiret tõusule suundumist on juba inimmeeltega tunda. Aparaat näitab 70 km/h ehk 20 üle lubatud piirmäära. See auto jääb ühtlasi kõige suuremaks kiiruseületajaks, keda tuvastame.

4. koht

Tallinna maantee lõpus tankla lähedal jälgime nii linna saabujaid kui väljujaid. Teen tähelepaneku, et Riia maantee lõpus oli põgusaid lubatud kiiruse ületajaid rohkem kui linna teises servas. Siin liigub enamik piirkiirusel või pisut alla selle, pole vahet, kas linna sisse või välja.

Radari ette jääb kaks erandit, mõlemal kiiruseks 67 km/h. Nõnda läheneb kesklinna poolt kiirabi, ehkki ilma vilkuri ja helisignaalita, ja enne linnast lahkumist kiirendab jõudsalt sõiduauto.

5. koht

Jakobsoni tänaval kesklinna kooli juures on kiiruse piirang 40 km/h. Piltnik küsib minult juba mitmendat korda, kas tahan kedagi suurelt rikkumiselt tabada või kavatsen sõbralikult kirjutada. Tema arvab, et võiksime sõbralikud olla. Mina vastan, et ma kirjutan just nii, nagu elu on.

Ilmselt osalt seetõttu, et kooli lähedal on sõiduteel «lamav politseinik», alandab enamik juhte kiiruse isegi alla lubatud määra. Vaid mõni üksik auto liigub enne pidurdamist 50 km/h.

Kiirusel alla 40 km/h läheneb ka politseiauto. Juht takseerib meid, sõidab edasi, aga on mõne minuti pärast ringiga tagasi. Ülemkonstaabel Vaido Vaher astub ligi ja nõuab selgitust, mida me siin teeme ja mis alustel kiirust mõõdame.

Selgub, et Vaherile oli helistanud üks tema tuttav, kes muu jutu seas oli maininud, et nende ühisest tuttavast fotograaf jäädvustab, kuidas keegi erariides tegelane kooli lähedal autode kiirust mõõdab.

Algul päris kurja ilme ette mananud Vaher kuulab selgitused ajakirjandusliku eksperimendi kohta ära ja leebub. Ühtlasi lisab ta, et on ka ise siin kooli juures mõõtmistööd teinud ja umbes pooled autod sõidavad lubatust kiiremini.

6. koht

Sõidame mööda Tartu maanteed Viljandist välja ja peatume Kuudeküla bussipeatuse juures. Enamik autosid veereb 90—95 km/h. Kõige aeglasem kulgeb pealtnäha ilma põhjuseta vaid 75 km/h. Ühtlase liiklusvoo korral võib politsei hoopis teda korrale kutsuda. Teise äärmusena jääb radarile auto kiirusega 109 km/h.

7. koht

Tagasi Viljandis, peatume Uue tänava tõusul kahes kohas ja vaatame, kuidas linna saabujad hoo maha võtavad. Vähemalt sedapuhku pole enamikul ruttu. Kiirus kõigub lubatud 50 km/h piires. Kaks liinibussi alustavad tõusu 45 km/h, üks traktor ei suuda enamat kui 35 km/h.

Korra vilksab mõõteaparaadi ekraanil küll ka 70 km/h, aga tundub, et kuni kolme kilomeetri kaugusele küündiv radar märkas liikumist teisel pool linna piiri.

8. koht

Sõidame Peetrimõisa ja peatume Põltsamaa teel Ploomi tänava ristmiku lähedal. Liiklus on väga hõre. Üksikute autode kiirus jääb vahemikku 48—58, äärmusena läheb kirja 68 km/h.

Üks naisautojuht peatub tuttavat fotograafi nähes. Tema kiirus oli 53 km/h. Seda kuuldes näib naine ehmatavat ning ütleb, et sõidab enamasti aeglaselt ja jälgib spidomeetrit.

9. koht

Jakobsoni ja Kagu tänava ning Valuoja puiestee ristmikul avaneb hea vaade sirgele Valuoja viaduktile. Olen siin ka ise politseinikke passimas näinud. Enamik autosid sõidab kiirusega 42—50 km/h, täpselt lubatud piirmääral liigub ka politseiauto. Suuremad näidud on 58, 60, 63 ja 64 km/h. Viimati mainitu kuulub kiirabile, kes sedapuhku vilkuri ja sireeniga oma töökohuseid täidab.

10. koht

Meie ringsõit lõpeb Vabaduse platsil. Kavatseme jälgida pisut kesklinna liiklust Tallinna tänaval. Teeme seda õige pisut, sest Stalkeri aku saab tühjaks. Enne jõuab aparaat näidata, et pärastlõunal kell pool kaks on liiklus isegi väga rahulik. Radar tuvastab sõidukite kiiruseks 30—40 km/h ja lülitub välja.

ARVAMUS

ALVAR PÄHKEL,
Viljandi politseijuht

Kiiruse ületamine ja ebaõige sõidukiiruse valik on liiklusõnnetuste kaks kõige sagedasemat põhjust. Sõidukiiruse jälgimine nagu ka joodikute rooli tagant kõrvaldamine on politseil väga tähtis tööülesanne.

Kiiruse ületajad on väga erineva taustaga inimesed: on noori ja vanu, mehi ja naisi. Näiteks hiljuti pidas politsei kinni 91-aastase naisjuhi, kelle sõiduki kiiruseks 50 alas jäi pärast mõõtevea mahaarvestamist 83 kilomeetrit tunnis.

Tabatud kiiruseületajad toovad tavaliselt põhjenduseks, et neil oli kiire, teeolud olid head, nad ei pannud tähele spidomeetrit või ei märganud kiirust piiravat märki.

TABATUD

Aasta algusest eile hommikuni oli politsei Viljandi linnas ja maakonnas tabanud 855 kiirust ületanud sõidukit.

• Kiiruse ületamine kuni 20 km/h: 436 sõidukit (247 võrra vähem kui mullu samal ajal)

• Kiiruse ületamine 21—40 km/h: 395 sõidukit (84 mullusest rohkem)

• Kiiruse ületamine 41—60 km/h: 20 sõidukit (8 mullusest rohkem)

• Kiiruse ületamine alates 61 km/h: 4 sõidukit (2 mullusest rohkem).

• Kõige kiiremini kihutasid mootorratturid: linnas 117 ja maanteel 172 km/h.

Allikas: Viljandi politsei