Põldudel võimutsevad üliaplad nälkjad

Nälkjad. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Nälkjas on väike, aga ablas ning liigub rapsipõldu kahjustades kiiresti edasi.

Just nii kinnitavad Kõo ja Imavere kandi põllumehed, kelle talirapsi ja -rüpsi tärganud taimi on see tegelane tänavu suurel hulgal nahka pistnud.

«Iga päevaga suureneb kahjustatud ala pind hektari võrra,» nentis Hendrik Allsaar, kes on Imavere valla Mägede osaühingu omanik. Nii on firmal hävinud üheksa hektarit noort talirapsi.

Põllu keskelt järab ablas kahjur taimed puhtaks juurikast alates. Põllu äärtest hoiab ta eemale, et vältida looduslikke vaenlasi: konni, siile ja linde. Vahel maiustavad nälkjatega ka mägrad ja rebased. Nälkja taibukusele osutab Allsaare sõnutsi seegi, et umbrohu kui vähem maitsva olluse jätab ta puutumata.

Selline rünnak tabas Imavere põllumeest esimest korda, seega ei osanud ta esimeste kahjustuste peale reageerida. Alles siis, kui põllule tekkisid suuremad laigud, hakkas ta asja uurima. Paraku oli juba mitu hektarit talirapsi hävinud.

Ka siis ei saanud põllumees kohe kahjurit tõrjuma asuda, sest Eestis ei leidunud sobivat vahendit. «Taimekaitsevahendite tarnija tellis minu palvel kemikaali Detia Lääne-Euroopast. Nüüd püüame selle abiga nälkjatest vabaneda. Vaatame, mis saab,» kõneles Allsaar.

Nälkjahordid kimbutavad tänavu esimest korda ka Kõo valla osaühingu Mangeni PM noort talirapsipõldu. Ettevõtte agronoomi Heiki Areni sõnutsi tehti seal neljapäeval tõrjet. Ta avaldas lootust, et mürk toimib, vastasel korral võib põld hävida.

Vihmane suvi oli tigude paljunemiseks ülisoodne

Heiki Areni arvates on tänavuse massirünnaku põhjus väga vihmane ja suhteliselt jahe suvi, mis on nälkjate levikule soodsalt mõjunud. Isend liigub tema tähelepanekute kohaselt õhtul hilja või hommikul vara, kui põld on märg, kiirusega 3—12 meetrit tunnis. Üks nälkjas võib muneda mitusada muna ning uued isendid saavad suguküpseks mõne nädalaga.

Külmaga nälkjad Heiki Areni andmetel enam tegutseda ei saa, aga kui mitu nädalat püsib soe ilm, teeksid nad ilma tõrjeta palju kurja. Talve elavad nälkjad üle munadena ning võimalik, et ka noorte isenditena. Nende eluiga on tavaliselt aasta kuni poolteist.

Mangeni PM-i naabruses asuva Pilu talu peremees Viktor Leis puutus aplate kahjuritega kokku juba kolm aastat tagasi. Esialgu ei saanud ta aru, millega on tegemist — rüps oli põllult lihtsalt nahka pistetud. Nii juhtus ka teisel aastal. Kui talunik asjast sotti sai, avastas temagi, et Eestis ei leidu tõrjeks preparaati. Kolmandal aastal olid Leisil tõrjevahendid soetatud, aga mullu oli totaalne põud ning nälkjaid põllule ei tulnudki. Tänavu ta uut külvi ei teinud.

Põllumees soovitab valvel olla

Selle põhjuseks, miks nälkjad esmalt tema põllule jõudsid, pidas Viktor Leis asjaolu, et Pilu talus on kümmekond aastat vilja ilma harimiseta kasvatatud. Uudse süsteemi järgi külvab ta seemne otse kõrrepõllule ja seal on tigudel soodsad arengutingimused. Ta pole kuulnud, et tavapõldudel oleks varem selliseid kahjustusi ette tulnud.

Leis soovitab kõigil põllumeestel valvel olla, sest kuuldavasti on mõnes piirkonnas ka noor ristik ja talirukis kahjustada saanud.

«Nälkjaid on võimalik märgata vaid öösel taskulambiga. Neid on suuri ja väikseid, ühe taime kallal toimetatakse mitmekesi,» rääkis Leis.

Tema ütlemist mööda on seda sorti kahjurid Lääne- ja Kesk-Euroopas tavalised ning näiteks inglise talumeestel on kohustus nälkjaid tõrjuda kaks korda aastas. «Varem mõtlesime, et meid see teema ei puuduta. Aga nüüd on nälkjaid ja tigusid Eesti aedades iga aastaga aina rohkem ja metsaski krõmpsub jalge all.»