KIRI: Meeldivad üllatused

Kirjutasin 23. augusti «Sakalas» Paala paisjärve sünnist. Sel kolmapäeval jätkas hüdrotehnikainsener Endel Kaalep sama teemat täpsustava looga. Et tema kirjutis sisaldas lauset, mis seadis mind ettevõtmise suhtes vaid kooskõlastaja rolli, otsustasin mõned dokumendid veel kord läbi vaadata ning avastasin üht-teist tähelepanuväärset.

Kirjutasin oma eelmises loos: «Koju läksin mööda Jakobsoni tänavat üle Valuoja oru rajatud muldtammi. See jagas oru kaheks. Tammist lõuna poole oli 1939. aastal hakatud rajama Konstantin Pätsi nimelist puiestikku. /.../ Eerik Lepa koostatud puiestikukavandi kinnitas linnavalitsus aastal 1938. Minule näitas seda suvel 1966 rajooni kommunaalmajanduse osakonna juhataja Leesment. Kuhu see joonis kadus, on minule teadmata.»

Aga ennäe imet! Sel kolmapäeval leidsin suures mõõdus joonise kokkuvoldituna Viljandi linnavalitsuse arhiivist. Sellele on tindiga allkirjad andnud linnapea Maramaa ja sekretär Schmidt. Nüüd võime mõelda ka sellele, et anda puiestikule Pätsi nimi ja rajada monument, nagu selle kinnitas okupatsioonide-eelne linnavalitsus.

Ühtlasi leidsin dokumendi, mis tõestab, et Paala järve hakati rajama juba 7. mail 1966.

Nimelt saatis rajooni täitevkomitee kommunaalmajanduse ja elukondliku teenindamise osakonna juhataja Leesment sel kuupäeval projekteerimisinstituudi Kommunaalprojekt direktorile Koplusele kirja.

Selles seisab: «Täienduseks meie kirjale 10.03.66. a. nr. 8/288, millega palusime Viljandi linna Valuoja linnaaia projektisse lülitada Valuoja põhjapoolse osa süvendamise, alates Jakobsoni t. truubist, saadame Teile siinjuures Viljandi peaarhitekti ettepaneku sinna veehoidlate projekteerimiseks.»

Niisiis sain kinnituse, et olin kirjutanud veehoidla ehk Paala järve projekteerimisest juba 1966. aasta mais. Avastada linna arhiivist nii varajane dateering oli ka mulle endale meeldiv üllatus.