Mitme ametniku pikaaegne töö tänavalampide uuendamiseks abiraha leidmise nimel osutus kasutuks. Valitsus jättis eile Viljandi rahast ilma põhjendusega, et linn on liiga suur.
Valitsuse silmis näis Viljandi abisaamiseks liiga suur
14. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu aastat tänavavalgustuse uuendamiseks raha otsinud abilinnapea Rein Triisa tunnistas eile, et valitsuse otsus tuli talle väga halva üllatusena. Nördinult rääkis ta, et veel paari päeva eest, kui ta oli majandusministeeriumis käinud, ei öeldud talle, et rahajagamise eelnõu on valmis ning Viljandit abisaajate seas ei ole. Selgus, et 19 000 inimesega linn on selleks liiga suur.
Austria soovis aidata väikseid
Eile, kui valitsus otsustas, et tänavavalgustuse remontimise abiraha läheb jagamisele Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide vahel, tuli ilmsiks, et raha saavad linnad, mille elanike arv jääb 8000 ja 15 000 vahele. Ametliku liigituse kohaselt on need keskmise suurusega linnad.
Majandusministeeriumi avalike suhete spetsialisti Martin Miido selgituse järgi oli väikeste linnade eelistamine saastekvoodi ostja ehk Austria riigi soov. «Kriteeriumi mõjutasid etteantud eelarve ning Austria soov renoveerida ulatuslikult Eesti eri piirkondade linnu ja teha projekt vähemalt kuues keskmise suurusega linnas,» rääkis Miido.
See toetusmeede, mille tarbeks Viljandi ametnikud paberitööd olid teinud ja kust raha saada lootsid, suleti ministeeriumi otsusega sootuks. See tähendab, et tehtud töö on muutunud suures osas kasutuks. Ministeerium põhjendas oma otsust linnade rahataotluste ebaühtlase taseme ning huvi nappusega.
Miido sõnul pole ka ette näha, et Viljandile avaneks mõni uus värav, kust abiraha leida.
Triisa hinnangul on linnade vahel tekkinud ebavõrdne olukord, sest pisemad saavad oma eelarvele väga suure toetuse, kuid Viljandi jääb pisut suuremana sellest ilma. Samas kinnitas abilinnapea, et tal on kõigest hoolimata hea meel, et Viljandis vähemalt 19 000 inimest elab, ning linna väiksemaks muutumist ei soovi ta mitte mingil juhul.
Tänavalambid käivad käest kätte
Viljandi linnajuhid on energiat raiskava ja seetõttu ülearu raha kulutava tänavavalgustuse uuendamiseks raha otsinud aastaid. Kaks aastat tagasi mõeldi raekojas välja rahastamisskeem. Sellesse seoti linnale kuuluv veefirma, kellele kogu valgustus 315 000 euro eest maha müüdi.
Kava kohaselt pidi Viljandi Veevärk võtma pangast laenu ja uuendama vähemalt suurema osa tänavavalgustusest. Rahalise kasu pidi firma saama sellest, et linn maksab talle renti sama palju kui varem kulus elektriarvete tasumiseks, kuid uuendamise järel on süsteem muutunud senisest kolm korda säästlikumaks.
Kui plaan oli juba välja mõeldud ja heaks kiidetud, tekkis lootus saada tänavavalgustuse taastamiseks abiraha riigilt. Nimelt andis majandusministeerium teada, et saastekvootide müügist saadavat raha võiks just linnade tänavavalgustuse parandamiseks kasutada.
Viljandi oli üks esimesi, kes vajaliku ehitusprojekti valmis sai ning selle nõuetekohaselt eesti ja inglise keeles ministeeriumisse läkitas. Aja jooksul tuli linnajuhtidele ministeeriumist mitu julgustavat teadet, et Viljandi projekt on üks paremaid ning kui raha laekub, on viljandlastel põhjust seda oodata.
Et abi kindlasti saada, pidi linn kogu süsteemi taas 315 000 euro eest tagasi ostma. Volikogu tegi selle kohta otsuse aasta algul, kuid raha on seni Veevärgile maksmata. Nüüd tuleb linnal tõenäoliselt langetada otsus tänavavalgustus ikkagi Veevärgile müüa ja seejärel võtab veefirma pangalaenu, et uusi lampe osta.
Arvutuste kohaselt maksaks Viljandi tänavavalgustuse renoveerimine 1,6 miljonit eurot. Selle eest vahetataks välja 1722 lampi, 43 lülituspaneeli ja 17 kilomeetri jagu kaableid. Kui praegu maksab linn aastas elektri eest 170 000 eurot, siis sama hinna puhul kuluks pärast renoveerimist elektrile 55 000 eurot.