MULK ÜTLEP VÄLLÄ

Alli Laande

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Kudas edesi?

No nüid om sis tääda rahva- ja eluruumide loenduse andmide järgi üits tore nummer. Mulgi om sääl kirja anden, et piaaigu 10 000 mulki mõistave mulgi kiilt. A kui akate nüid raasike mõtleme selle pääle, sis elu om näidänu, et 10 000 inimest küll Mulgimaal mulgi kiilt ei kõnele. Meid om siin kirje järgi kokku 24 000, aga sii nummer näütäp kigepäält sedä, et nii inimese, kes ennest kirja pannive, om selle üle uhke ja saave vähembelt mulgi keelest aru.

Kui kümne aaste iist täädsime, et pallald 2000 inimest kõneleve sedä kiilt ja nüid äkitse 10 000, sis mede, keele edesiviijade, tüüst om iki kasu kah ollu, aga ku me selle sehen oleme, sis võis edesi mõtelde, et ku sihande nummer om joba ehen, sis pias sellege midägi tegeme. Nüid pias andme inimestel võimalust tegelde selle mulgi keelege.

Ku na tahave õppi, sis võis olla pallu kotussit, kos om sii võimalus. Mulgi kultuuri instituudi päämine ülesanne omgi sellege tegelde, et oles kotusse, kunkottal õppi. Ku Tarvastun ja Abjan om joba mitmit aastit ollu võimalus õppi, sis nüid pias neid kotussit oleme pallu rohkemb.

Ma tää, et tulep kah üits projekt, kos õpetejede õpive sii aaste mulgi kiilt ja kuulen om sii võimalus, aga tegelikult pias neid võimalusi oleme viil rohkemb. Midä rohkemb om võimalusi sellege tegelde, sedä rohkemb inimese mõistas kah esi kõnelde egä pelgäs sedä.

Peris pallu inimesi küll mõistave kõnelde, aga neil ei ole kellegige kõnelde ja sis jääp sii kiil varju. Ma esi arva, et sii nummer võis olla 5000, kes mõistave kõnelde, aga na egä päe küll ei kõnele. Mede tüüpõld om nüid lai ehen, et sii nummer meile au tiis ja inimesi, kes järgmine kõrd kümne aaste peräst ennest kirja paneve, et na mõistave mulgi kiilt, oles joba 20 000. Kui saas siandse numbre, sis oles küll ää tunne ja täädmine, et mede tüü om asja ette lännu.

Tagasi üles