Odavaimaid toiduaineid leida on vaevarikas

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil olevad tooted ei pruugi olla odavaimad.
Pildil olevad tooted ei pruugi olla odavaimad. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Sakala» hakkab taas hoidma igas kvartalis silma peal Viljandi kaupluste tingliku toidukorvi maksumusel.

Eesmärk on leida kõige odavam igapäevaelus vajalikku sisaldav toidukorv. Valisime välja kuusteist toiduainet ja võrdlesime hindu kõigis Viljandis esindatud poekettides.

Valikut tehes ei lähtunud me konkreetsest tootest või kaubamärgist, vaid kirja läks iga poe odavaim toode — kõige vähem maksev piim, hakkliha või kohv. Nii on võimalik vältida suuri erinevusi, kui mõnes poes juhtub meie vaadeldud kaubamärgil olema soodushind.

Toodete puhul näitame kilo-, liitri- või tükihinda, sest osa kaupu on müügil mitmesuguse mahuga pakendites.

Loomulikult tuleb meeles pidada, et tabeli põhjal koostatud ostukorvid ei pruugi alati olla kõige praktilisemat laadi: inimeste maitsed on erinevad ja kui mõni toode ongi oma klassis kõige odavam, ei pruugi see maitseomaduste poolest sobida isegi kõige säästlikumale tarbijale.

Samuti ei tähenda odavaim kilohind alati seda, et kõnealune kaup on kliendile kõige kasulikum. Üksikul inimesel on ehk mõistlikum osta 100-grammine viilutatud juustu pakk, olgu selle kilohind pealegi kallis: ta lihtsalt ei tarbi seda eriti palju. Seevastu mitmeliikmelisel perel on kasulik osta korraga võimalikult suur kogus.

Hinnarägastikus on raske orienteeruda

Tuleb nentida, et kauplusest võrdluse tarbeks odavaimaid tooteid leida pole lihtne. Esiteks tuleb jälgida kilohindu, sest pakendeid on mitmesuguse suurusega. Teiseks ei asetse ühe tooterühma kaubad alati ühes ja samas kohas: peale põhiväljapaneku on siia-sinna paigutatud ka sooduspakkumisi.

Sealjuures ei pruugi viimati mainitud olla alati kõige odavamad pakkumised, pigem on langetatud mõne kallima toote hinda.

Väikestes poodides on hinnad lükitud ruuminappuse tõttu üksteise otsa, nii et toote ja hinna kokkuviimine on omamoodi mõistatusmäng.

Viimase aja mood on see, et pisikesele tootelipikule peab mahtuma kolm-neli arvu: tavaline hind, kliendikaardiga makstav ja kilohind ning lisaks nendele veel triipkood. Selle tõttu on kilohind enamasti kirjas nii väikselt, et seda tuleb uurida luubiga, või jääb silti raamiva plastkatte serva varju.

Ei oskagi hinnangut anda, kas see on kaupmeeste taktika või lihtsalt juhus ja tähelepanematus.

Just eespool mainitud hajutatuse tõttu ei saa seda tabelit pidada sajaprotsendiliselt tõeseks: kui odavaim toode on teab kuhu ära peidetud, võib see jääda igaühel märkamatuks.

Kindlasti tasub märkida, et jätsime hinnavõrdlusest välja need pakkumised, mis kehtisid konkreetse kaupluse kliendikaardi omanikele.

Koguhinda võib mõjutada üks kallis toode

Seekordset tabelit vaadates tuleb nentida, et enamiku toiduainete hind on eri kauplustes üsna sarnane. Järjest rohkem annavad tooni ketipoodide tellimuse alusel valmistatud omatooted, mis jäävad kõige alumisse hinnaklassi. Kui odavamatel kaupadel, nagu piimal, leival, saial, kartulil ja makaronidel märgatavat hinnavahet ei olegi, siis mõne kallima toote puhul võib tekkida ostukorvivõrdlusse kohe kahe-kolme euro suurune erinevus.

Rimis ja Säästumarketis hakkas näiteks silma margariin, mis oli ligikaudu kolm korda odavam kui teiste poodide odavaimad. Samuti võis odavaima kohvi kilohind kõikuda sõltuvalt margist koguni kolm eurot.

Lihatoodete, nagu viinerite, hakkliha ja keeduvorsti hind ei peegelda paraku seda, kui palju ja millist liha neis on kasutatud, sestap tuleks tarbijal jälgida peale kilohinna veel koostise protsente. Ühtlasi on letist kulbiga tõstetaval lahtisel hakklihal ja tööstuses rulli pakendatud tootel märgatav kvaliteedi vahe.

Me ei arva, et suur hulk inimesi hakkab selle tabeliga poodides kokku panema odavaimat ostukorvi — see polegi meie otsene eesmärk —, küll peaks niisugune kõrvutamine andma mingi ülevaate eri kaupluste üldisest hinnakujundusest.

Seekordse võrdluse põhjal osutus 23.64-eurose ostukorviga odavaimaks kaupluseks Maxima, teiseks jäi 25.06-eurosega Säästumarket ning kolmandale kohale tuli 28.22-eurose korviga Meie keti Leola kauplus.

Kõige kallim, 31.30-eurone oli seekord ostukorv Konsumis, ent järgmistega oli selle vahe kõigest pool kuni kaks eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles