Riigimetsa majandamise keskus lubab huvilistel ise saega metsa minna ja sanitaarraiet vajavates puistutes teatud tasu eest endale kütust teha.
Riigimetsas saab küttepuid teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa metskonna metsaülem Elor Ilmet selgitas, et raieõigus antakse sellistes metsades, kus on vaja haiged puud välja lõigata. Ennekõike puudutab see õrnemaid, maalähedase juurestikuga ja seetõttu kergemini haavatavaid kuusikuid, kus on tormimurdu ja kooreüraskist kahjustatud metsakuivi puid.
Küttepuid võib soovija küsida sellest metsandikust, mis talle kõige paremini sobib.
«Vedu on praegu kallis, seega saavad inimesed valida kodule lähedal asuva sanitaarraiet vajava metsa,» ütles metsaülem.
Puude soovija võib helistada metskonna kontorisse või ise sinna kohale minna. Seejärel hindab metsnik raiekohas metsamaterjali koguse ära ja märgistab puud, siis sõlmitakse leping, inimene maksab lõigatava puidu eest ja võib saega metsa minna.
Raietöödel peab kindlasti olema kaasas metsateatise koopia, et seda keskkonnainspektoritele nõudmise korral esitada.
«Kui küttepuud on lõigatud, tuleb sellest jälle teatada metsnikule, kes vaatab raiekoha üle,» lausus Ilmet.
Metsaülema sõnul kõlbab metsakuiv kuusk kohe kütmiseks ja kui raiekohale kevadise teedelagunemise ajal ei peaks ligi pääsema, kannatab see ka metsas oodata. Raiekohad on teede lähedal, nii et sinna pääseb ka näiteks sõiduauto järelkäruga.
Huvi kütuse vastu on suur. «Neljapäeval võttis meiega ühendust paarkümmend inimest,» lausus metsaülem. «Kui praegune ilm kestab, siis saab kütust veel ka aprillis varuda.»