Soomaa elektriliin peidetakse maasse

Kaabel, mille panevad maha aktsiaseltsi Empower mehed, algab Iia külast ning kulgeb ligi 14 kilomeetri kaugusele Läti külani. Viimane alajaam paigaldatakse Mardu talu juurde. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ligi pool sajandit Soomaa Tipu ja Läti külale elektrit andnud õhuliin vahetatakse neil päevil välja uue tormikindla vastu.

Üle Eesti madal- ja keskpingeliinide eest vastutava osaühingu Elektrilevi projektijuhi Rene Taimsaare sõnul on praegu Soomaa servas käivad tööd osa tervet Viljandimaad hõlmavast ettevõtmisest, millega muudetakse siinne elektrivõrk senisest töökindlamaks.

Pehme pinnas

Rene Taimsaar rääkis, et kõnealuses kohas oli seni töös õhuliin, mis valmis juba 1960. aastatel ning oli seetõttu ajahambast tugevasti puretud.

Ühtlasi märkis ta, et Soomaa piirkonda iseloomustab pehme pinnas, kus puud kipuvad tavapärasest sagedamini tugevatele tuuleiilidele järele andma ning murdudes poste ja traate riivama.

14 kilomeetrit

«Võime trasse järjekindlalt puhastada ja ohtlikke puid maha võtta, aga seda, et ükski puu ei ulatuks liinini, pole võimalik tagada. Nii laiu kaitsevööndeid pole mõistlik teha,» selgitas projektijuht.

Seepärast otsustatigi Iia ja Läti küla vaheline 14 kilomeetri pikkune keskpingeliin paigaldada maa alla.

Kaabli läbiviimiseks teede, truupide ja jõgede alt kasutab töid tegev aktsiaselts Empower tänapäevast tehnoloogiat, mis piltlikult öeldes seisneb pika toru abil maa alla tunneli puurimises. Nii hoitakse paigaldades raha kokku ning hiljem ei pea maanteed lappima.

Et Viljandimaa on aastaid tormide ajal silma paistnud suure elektrikatkestuste arvuga, on Elektrilevi lubanud siin ühe elaniku kohta elektrivõrgu ajakohastamiseks investeerida suurema summa kui üheski teises maakonnas. Kui möödunud aastal kasutati Viljandimaal liinide ja teiste üldkasutatavate elektriseadmete tänapäevastamiseks 3,7 miljonit eurot, siis tänavu kasvatati see summa 4,6 miljoni euroni.

Viljandimaa on halbadest ilmaoludest mõjutatav eeskätt seetõttu, et tegemist on Eesti ühe metsarikkama piirkonnaga: mets katab maakonna territooriumist üle 45 protsendi. Lisaks on siin palju üksteisest kaugel asuvaid majapidamisi.