RIISIPERE LAGUNENUD mõisahoonest mööda sõites tuleb mulle ikka meelde lugu, mille pajatas fotograafia grand old man Kalju Suur oma noorusaegadest.
Tühi kott püsti ei seisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt polnud Kaljut üksinda kasvataval emal tööpuudusest johtuva kitsikuse tõttu mingil ajal enam võimalik last toita ja katta. Sestap otsustaski ta paigutada poja lastekodusse, olles selle sammu põhjusi lapsele enne üksipulgi selgitanud. Kalju ütles, et sai ema põhjendustest toona päris hästi aru.
UUE KODUGA kohanemine läinud üpris lahedasti eeskätt seepärast, et poiss sattunud Riisipere lastekodus sooja südamega meeskasvataja hoole alla. Kasvataja leebe nõudlikkus ja isalik hool aitasid suuresti kaasa sellele, et Riisipere lastekodu kasvandikel polnud hiljem iseseisvasse ellu astudes märkimisväärseid toimetulekuraskusi.
Lastekodust kaasa saadud töökus ja loovus aitasid Kaljul Marati peenlukksepana ja hiljem fotokunstniku vaimset energiat nõudvas tegevuses edukalt toime tulla.
Siit tahan mõttes liikuda praeguse Eesti koolielu juurde. Juba ammu teatakse, et poiste viltu kasvamise ning koolist väljalangemise üks põhjus on meesõpetajate vähesus või puudumine. Tasakaaluka ja lapsi armastava meespedagoogi olemasolu on juba iseenesest väärtus, mis hoiab eeskätt poisid, aga mõistagi ka tüdrukud eemal korrarikkumistest, koolikiusamisest ja muudest pahandustest.
OMAAEGNE RAKVERE keskkooli direktor Tiit Aruste jutustas, et emakeeleõpetaja rääkinud kord talle ühe poisi kirjandist «Minu isa». Õpilane kirjutanud, et isa joob ega kõlba mingiks eeskujuks ning tema tahaks kangesti, et tal oleks niisugune isa, nagu on direktor.
Teatavasti peitub meesõpetajate ja tublide naisõpetajate vähesuse peapõhjus viletsates palkades. Paistab, et minister Jaak Aaviksoo juhtimisel kavandatavad koolireformi(katse)d ei kanna vilja seni, kuni õpetajate töötasu jääb üldisest keskmisest kõvasti allapoole.
Praegunegi noorõpetajate palga 700 euroni tõstmine tehakse pahatihti vanemõpetajate ja pedagoogide-metoodikute töötasu kärpimise hinnaga. Mul on selle kohta fakte.
Ei PARANDA meie õpetajate palgaolusid ega õpetamise kvaliteeti imeväel ka see, kui gümnaasiumiklassid kas või nui neljaks põhikooliklassidest lahku lüüakse.
Soomes ulatub pedagoogi palk üldise keskmiseni. Aga mõelge, missugune on sealne keskmine palk meie omaga võrreldes!