Turbatootmine läks tänavu osaliselt rappa

Turbatootjatele on enim meelt mööda soojad, mõõdukalt tuulised suveilmad. Tänavu selliseid nappis. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eesti turbatootjad kogusid tänavu nende käsutuses olevatelt väljadelt ligikaudu 600 000 tonni turvast, mis on kõigest 60 protsenti suve algul seatud sihist.

Eesti turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan ütles BNS-ile, et tänavune hooaeg oli väga kehv, võrreldes viimaste suvedega, mil siinsed ettevõtted on tootnud keskmiselt 900 000 tonni turvast.

Teisalt rõhutas Niitlaan, et lõplikke arve ei saa veel nimetada, sest liit alles hangib andmeid.

Muu hulgas märkis liidu juht, et kui sügis peaks kujunema soojaks ja pikaks, saavad enim jännis olevad firmad vajaduse korral tootmist jätkata veel mitu nädalat. «Eriti suurt leevendust see mõistagi enam ei too,» lausus ta.

Palju vett, vähe päikest

Ka kaks Viljandimaa turbatootjat, kelle käekäigu vastu «Sakala» sel nädalal huvi tundis, kinnitasid, et vihmarohke suvi seadis nad keerulisse olukorda. Mõlema tähelepanekute järgi oli lõppeval suvel sademeid märgatavalt üle keskmise ning päikesepaistet harjumuspärasest vähem. See mõjutas nende tegevust otseselt, sest turvas kuivab kõige paremini kogumiskõlblikuks siis, kui õhutemperatuur on üle 20 kraadi ning puhub mõõdukas tuul.

Aktsiaselts Kraver, kes saadab Kirde-Viljandimaalt toodetava turba läbi Pärnu sadama Hollandisse ja Belgiasse, kogus tootmisjuht Ingemar Kaju sõnul tänu kevadel kasutusele võetud uuele tehnikale umbes seitsekümmend protsenti kavandatud kogusest ehk 100 000 kantmeetrit 140 000-st.

Tuleb toime

«Eesmärki me ei täitnud, aga lõviosa saime ikka kätte ja see lubab uskuda, et tuleme omadega toime. Vanade masinatega, mille kasutamine nõuab palju suuremat eeltööd, oleksime kardetavasti hätta jäänud. Tean, et mõnel pool, näiteks Märjamaa kandis, on hoop olnud päris valus,» selgitas Ingemar­ Kaju.

Viljandimaa ühe suurema turbatootja, aktsiaseltsi Ramsi Turvas tegevdirektor Tarmo Rattasep kinnitas turbaliidust laekunud infot: nagu näitab ametlik statistika, õnnestus neilgi loodusest kätte saada ainult 60 protsenti väärt kraami. Millistest kogustest jutt käib, ei soostunud ta ärisaladusele viidates ütlema.

Et kasvuturvast on lihtsam ja seetõttu kasumlikum toota kui kütteturvast, on Kraver ja Ramsi Turvas keskendunud eeskätt sellele. Ostjaid jagub mõlemale nii Eestis kui mujal Euroopas ning vähesel määral teisteski maailmajagudes.

Ramsi Turvas on ühtlasi panuse teinud paarile teisele tegevusvaldkonnale: algselt turbatootmist toetanud ning masinaehituse ja remondibaasi ülesandeid täitnud osakonnast on aastatega välja arenenud metallitööde ja masinaehituse osakond, mis valmistab peaasjalikult metsatöödeks mõeldud tõstukeid ja haagistõstukeid, aga ka mitmesuguste kaupade veokitesse laadimiseks mõeldud platvorme.

Kütab Ramsi alevikku

Samuti pakub firma platvorm- ja puistematerjaliveokitega ning suurte masinate vedamiseks mõeldud treileritega transporditeenust, tegeleb Ramsi alevikus soojatootmisega ning haldab samas asumis madal- ja keskpinge elektrivõrku.

VÄLJAD

Turba kogumine algab tavapäraselt mais ning lõpeb septembri algul.

• 64 töötajaga aktsiaselts Ramsi Turvas tegutseb Viljandimaal Parika, Õisu ja Napsi rabas ning Järvamaal Kallisaares.

• 15 töötajaga aktsiaselts Kraver saab oma toodangu peamiselt Kolga-Jaani külje alt Soosaare rabast.

Allikas: «Sakala»