/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2009/03/21/151924t1hb802.jpg)
Kui seni on raadiosaatjate abil jälgitud ilveseid, kotkaid, must-toonekurgi ja teisi harva kohatavaid liike, siis nüüd kannab raadiomajakat ka kährik.
Tõramaa kährikkoer võeti jälgimise alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti juhtiva Tartu ülikooli zooloogia lektori Harri Valdmanni sõnul on kährikule saatjat kaela sokutada kergem kui teistele loomadele. Tegemist on ju ühe Eesti arvukama ulukiga, keda pole lõksu püüdmise järel vaja isegi uinutada, sest tabatud loom teeskleb tavaliselt surnut ja laseb endale rahumeeli saatja külge panna.
Isane kährik saadi kätte Soomaal Tõramaa külastuskeskuse lähedal. Tema saatja edastab raadiosignaali ning uurijad peavad koerlase asukoha kindlaks tegema vastuvõtja abil trianguleerides.
Harri Valdmanni sõnul näitavad esialgsed vaatlustulemused, et kährik liigub üsna väikesel maa-alal.
«See tuleneb osalt ka aastajast — pulmad on tal juba peetud.»
Aparaat kavatsetakse kaela panna viiele kährikkoerale, kes peaksid elama võimalikult lähestikku. See aitab teadlastel näha, kui suurt territooriumi loomad kasutavad ja mil määral need omavahel kattuvad.
Kährikud elavad paaridena ja Valdmann loodab, et jälgimise alla õnnestub võtta mõne pere mõlemad pooled, sest nii saaks liigi käitumisest terviklikuma pildi.
«Kährikutel pidi nii olema, et emane käib rohkem jahil ja isane hoolitseb poegade eest,» tõi zooloog välja
uuritavate soolise eripära.
Kährikute elektroonilisel järelevalvel on Valdmanni sõnul kaks eesmärki. Peale selle, et looma õpitakse lihtsalt paremini tundma, peaksid kogutavad andmed aitama koostada ohtlikult rohkearvuliseks muutunud kähriku ohjeldamise kava.
«On selge, et kährikuid peab hävitama, kuid tuleb välja selgitada, mil moel oleks seda kõige parem teha,» rääkis ta. «Võõrliikidevastane võitlus on Euroopa Liidus väga tõsiselt ette võetud, kuid ma ei usu, et kährikust päris lahti õnnestuks saada.»
Ohjeldamiskava esimene osa on Harri Valdmannil valmis, teise peab ta lõpetama enne aastavahetust. Kährikute jälgimine sellega aga otsa ei saa ja loomadel kavatsetakse silma peal hoida veel paar-kolm aastat.
«Kõige tähtsam on teada saada, mida ta meie looduses teeb, kuidas toitub, kui palju teda teatud maa-alale elama mahub ja kui palju ta kahju suudab teha,» sõnas Valdmann.