President Toomas Hendrik Ilves kuulutas eile välja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse, mille riigikogu oli 30. augustil vastu võtnud.
ESM sai presidendi heakskiidu osaliseks
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
12. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese hinnangul on kõnealune seadus riigikogus tehtud põhimõtteliste muudatuste tulemusena põhiseadusega kooskõlas. ESM-iga liitumine on riigipea kinnitust mööda tähtis ja vajalik kogu euroala stabiilsuse kindlustamiseks ning sellepärast teenib see Eesti lühi- ja pikaajalisi huve.
Ilvese arvates ei vasta tõele ESM-i oponentide kartused, nagu langeks sellega Eesti eelarvele riigisisest arengut pärssiv koormus.
«Mitte ükski riik ei saa praeguses maailmas olla majanduse ja julgeoleku vallas edukas üksinda. Igaüks vajab liitlasi — neid, kes jagavad tema põhimõtteid, eesmärke ja väärtusi,» teatas Ilves.
«Eesti valik on tugev, edukas ja mõjukas Euroopa Liit, mis tähendab ka vastutustunnet ja kompromisse. Eesti valik on Euroopa Liit, kus kõiki puudutavates küsimustes on väikeriikidel sõna- ja hääleõigus ning arvestatakse väikeriikide rahvuslikku identiteeti.»
Ilves peab tähtsaks, et riigikogu muutis ESM-i ratifitseerimise seaduse eelnõu nii, et Eestile rahaliste kohustuste võtmise üle saab otsustada ainult parlamendi täiskogu, mitte üksainus komisjon.
Tõsiasi, et abiprogrammide aluseks olevaid vastastikuse mõistmise memorandumi kavandeid saab erandjuhtudel konfidentsiaalselt menetleda Euroopa Liidu asjade komisjonis, ei muuda Ilvese meelest seda põhimõtet. Niisugune erand peab tema sõnul jääma üliharvaks, kui seda üldse kunagi kasutatakse.
«Ainult riigikogu suur saal saab otsustada, milliseid kohustusi Eesti ESM-iga endale võtab ja milliseid mitte. Seda vastutust ei ole võimalik pisendada,» ütles Ilves.