Rõngasvalla idee ootab kiitust ja kriitikat

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esmaspäeva õhtul Pärsti mõisahoone saalis peetud esimene avalik ühinemiskoosolek meelitas kokku vaid käputäie ümbruskondseid vallakodanikke, jagus elavaks aruteluks ainest ligi poolteiseks tunniks.
Kuigi esmaspäeva õhtul Pärsti mõisahoone saalis peetud esimene avalik ühinemiskoosolek meelitas kokku vaid käputäie ümbruskondseid vallakodanikke, jagus elavaks aruteluks ainest ligi poolteiseks tunniks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandit ümbritseva nelja valla ühinemist selgitaval esimesel avalikul koosolekul jäi küsijate rida vastajate omast hõredamaks.

Esmaspäeval oli Pärsti mõisamajas valmis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitmise tagamaid selgitama üheksa ühinemiskomisjoni liiget eesotsas kõigi nelja omavalitsuse volikogu esimehe ning kahe vallavanemaga. Nende vastu sättis end istuma seitse kohalikku elanikku: viis pensionäri ja kaks tööealist inimest.

Koosolekut juhtinud Pärsti vallavanem Erich Palm kiitis kohaletulnuid selle eest, et nood ei pea paljuks kodukoha käekäigu pärast muret tunda ning võimalike muudatuste asjus sõna sekka öelda. «Mis seal salata — eks mul olnud enne väike hirm, et äkki ei tule keegi meid kuulama,» tunnistas ta.

Ridamisi küsimusi

Just inimeste vähesus ongi Palmi sõnul peamine põhjus, miks maakonnakeskust piirava rõngasvalla loomise mõtet on aastaid vahelduva eduga veeretatud nii saunalaval kui esinduskogudes.

Esimest korda olevat sellekohane idee avalikult päevakorrale kerkinud juba 1990. aastate keskel. Ometi jõuti alles ülemöödunud aasta lõpul nii kaugele, et kõik neli vallavolikogu andsid liitumise ettevalmistamiseks korraga rohelise tule.

«Kas võib juhtuda, et liitvalla volikogus saab üks piirkond teistest suurema esinduse?», «Mis saab külast, kui mõisasüda lõplikult tühjaks jääb ja maha müüakse?», «Kuidas korraldatakse pärast liitumist valla kultuurielu?», «Kas meie olemegi nüüd see palju räägitud ääremaa?» pillasid vallakodanikud sissejuhatava osa lõppedes otsustajate ette ridamisi peamurdmist nõudvaid küsimusi.

Ligi 10 000 inimest

Paar huvilist oli seejuures valmis valjuhäälselt ka oma seisukoha välja ütlema. «Kui ma poisikesena talli juures tööl olin, rääkisid mehed ikka, et väike võib olla sama tubli nagu suur,» tõi üks eakas härra oma arvamuse ilmestamiseks paralleeli. «Mäletan, kuidas ma kasvades pead murdsin, mida nad selle ütlemisega silmas pidasid. Nüüd saan aru küll ja arvan, et ka väike vald võib hea tahtmise korral hästi toime tulla,» jätkas ta.

Liitumisprotsessi peamine mootor on seni olnud ühinemiskomisjon, kuhu kuulub iga valla juhtorganist kolm liiget. Eri teemasid on üksikasjalikult käsitlenud kuus teemakomisjoni. Tööst on vahetult osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest, lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.

Samal ajal on neli valda teinud esimesi ühiseid samme kultuuris ja spordis. Nii näiteks liitsid kultuuritöötajad ning muusika- ja tantsuõpetajad käesoleva aasta algul jõud ning korraldasid esimese suure ühistööna Ugala teatris vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdi. Lisaks on üheskoos marsitud laulu- ja tantsupeo rongkäigus, võetud Viljandi linnavalitsuse esindajatega mõõtu jalgpallis ning osaletud omavalitsuste suvepäevadel.

Paari aasta eest tehtud esialgsete arvutuste kohaselt peaks tulevase rõngasvalla elanike arv küündima üle 10 000. Samas möönsid ühinemiskomisjoni liikmed üleeile, et inimeste lahkumine maalt on muutunud väga tempokaks ning eeltoodud maagiline arv võib siiski püüdmatuks jääda.

Praeguse kava järgi pannakse liitumine vallavolikogudes hääletusele detsembrikuu istungil. Kui kõik nad annavad sellele heakskiidu, arvatakse uus, Viljandi valla nime kandev omavalitsus sündinuks pärast järgmise aasta sügisel asetleidvaid kohalikke valimisi.

Ühinemist selgitavad koosolekud peetakse eeloleval kahel nädalal üheksas paigas. Ühtlasi on kodanikel võimalik 21. septembrini kõigis neljas vallamajas ühinemise kohta arvamust avaldada, täites sellekohase küsitluslehe.

KOOSOLEKUD

Valdade elanikud on oodatud ühinemist selgitavatele koosolekutele aru pärima ja arvamust avaldama.

• Paistu vald

16. septembril kell 12 Paistu rahvamajas

16. septembril kell 15 Holstre magasiaidas

• Pärsti vald

15. septembril kell 14 Ramsi vaba aja keskuses

17. septembril kell 18 Päri raamatukogus

18. septembril kell 17 Puiatu raamatukogus

• Saarepeedi vald

12. septembril kell 17.30 Saarepeedi rahvamajas

• Viiratsi vald

18. septembril kell 19 Viiratsi koolis

19. septembril kell 19 Uusna külamajas

20. septembril kell 19 Valma infopunktis

Allikas: ühinemiskomisjon

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles