Hea seeneaeg saabus äkki

Hea maitsega söögiseen pihkane liimik, millelt tuleb eemaldada limane kiht. Foto: Aivar Aotäht

Täispikkuses artikkel ilmus
11. septembri «Sakala» paberväljaandes

Seeneriik võib olla muutliku meelega: kui veel mõni nädal tagasi polnud saagiga hõisata, siis nüüd saab seenesõber valida, mida võtta ja mida jätta.

Mükoloog Kuulo Kalamees lausus, et tänavune põhihooaeg algas septembri algul üsna järsult, ühtäkki oli metsaalune kübarakandjaid täis.

«Ütleksin, et meil on keskmiselt hea seeneaasta,» hindas ta. «Aga seda eeskätt Lõuna-Eestis. Saartel on endiselt nigel seis ning kuuldavasti pole lood kiita ka Lääne- ja Põhja-Eestis.»

Eelmisel nädalal oli Tartu ülikooli loodusmuuseumis kolm päev võimalik uudistada seenenäitust, kus oli väljas ligi 140 seeneliiki, ning mükoloog Kuulo Kalamees jagas huvilistele nõu. Lisaks organiseerisid korraldajad soovijatele bussisõidu Põlvamaa maakonda Kiidjärvele. Tagasi tulnud, kinnitasid osalised, et metsas oli tõesti palju seeni.

Kui kaua hea hulk kübarakandjaid metsas korvipanekut ootab, ei ole Kalamehe sõnul võimalik ennustada. Palju sõltub ilmast, öökülmadega saab suur seenepillerkaar läbi.

Kuulo Kalamees tõi välja, et külluslikult on leitud soopilvikuid, tuhmuvaid pilvikuid, kitsemampleid, kännumampleid, külmaseeni, männiriisikaid, samuti kollakaid kukeseeni, lehter-kukeseeni ja musti torbikseeni. Head saaki annavad endiselt kukeseened, teistel andmetel on palju kohatud ka kitse-limanutte ning põõsas-kobarheinikuid.

«Seentega on aga ikka nii, et mõnes kohas on neid rohkem ja teises vähem,» lisas ta.