Taimekaitsevahendite reguleeritud kasutus hoiab viljad sööjale ohutud

Tairi Alberti teada pritsitakse Eestis taimi enamasti kolm-neli korda. Foto: Erakogu

Taimekaitset reguleeritakse riiklikul tasandil ja paljud köögiviljakasvatajad ei riski kehtestatud piirangutest üle astuda, sest kontroll on karm. Teisalt tuleb neil tõrjevahendeid siiski kasutada, sest kui kahjurid saagi hävitavad, peavad kasvatajad valima endale teise tegevusala.

Suve lõpp ja sügise algus on aeg, mil aedades ja põldudel valmivad viljad. Köögivilja ostjates pesitseb paraku hirm, kas taimi pole ehk hea saagi nimel suvel nii ohtralt pritsitud, et mürgid sööjale liiga teevad.

Räpina aianduskooli taimekaitse õpetaja Tairi Albert, kas meie köögiviljatootjad kasutavad taimehaiguste tõrje vahendeid liiga palju?

Kõige rohkem pritsitakse Eestis kartulit. Sellel aastal tegid tootjad ka lehemädanikutõrjet. Et Eesti tingimustes lehemädanikust täiesti lahti saada, tuleks kartuleid pritsida kaheksa korda, aga taimekaitsevahendid on kallid ja läheksid sel juhul tootjale kulukaks.

Ma ei saa küll kõigi eest rääkida, aga enamasti pritsitakse Eestis taimi kolm või neli korda. Seda ei ole palju ja et see end üldse ära tasuks, tuleb pritsimine õigesti ajastada.   

Millal on õige aeg taimehaiguste tõrjet teha?  

Keemilised vahendid on tõhusad siis, kui taimest on nakatunud alla viie protsendi.

Taimehaiguste puhul räägime ennetavast tõrjest. Loodussõbralikke vahendeid kasutades tuleb jaole saada aegsasti. Kui tõrje jääb hiljaks, pole sellest kasu. Peame vaatama taimi ja valima õige aja.

Pidev monitooring võimaldab otsustada, millal pritsimist alustada. Eesti taimekaitseseadus kohustab jälgima ka ilma. Näiteks tuule tugevus ei tohi pritsimise puhul ületada nelja meetrit sekundis, üksnes mõnel juhul on lubatud maksimaalselt seitse meetrit sekundis.

Pritsida on soovitav õhtul, sest lõunaajal on taimed stressis. Keelatud on kasutada taimemürke, kui kaste on maas. Enamiku preparaatide optimaalne toime avaldub temperatuurivahemikus  16—24 kraadi.

Kas haiguste vastu pritsimine päästab kindlasti saagi?

Kui kahjustus õigel ajal avastada, siis jah. Kaitsetööde eesmärk on taimi haigusest säästa või saada optimaalne saak. Kui õige aeg mööda lasta, on tõrjele ja kaitsevahendile kulutatud aeg ning raha maha visatud.  

Kuidas mõjuvad tõrjevahendid inimese tervisele?

Igal preparaadil on oma ooteaeg, mis on märgitud pakendile. Enne selle lõppu ei tohi pritsitud taime toiduks tarvitada. Keemilisi tõrjevahendeid kasutades ei saa me päris puhast produkti loomulikult kunagi.

Mida ooteaeg tähendab?

Ooteaja möödudes ei tohiks pritsitud taime vili inimese tervisele enam kahju teha, aga täiesti puhas on ikkagi ainult mahetoodang.

Kas pritsimise reeglite vastu eksitakse ka?

Kui ettevõtja tahab oma toodangut turule viia, peab ta väga täpselt jälgima ooteaega. Kõiki partiisid mõistagi ei kontrollita, aga kui valimisse satub ülepritsitud toodang, võidakse see ära võtta ja kahjum on suur.

Kõige enam eksivad ettevõtjad isikukaitsevahendite kasutamise vastu. Keemilist tõrjet tehes peavad nad kasutama õige filtriga respiraatorit. Taimekaitsetöödeks sobival filtril on täht A ja pruun ring. Tihtipeale tehakse pritsimistöid respiraatori ja kummikinnasteta ega panda selga kaitseülikonda.

Kuidas võib kaitsevahenditest loobumine inimesele mõjuda?

Mõne preparaadi lõhn tekitab peavalu või iiveldust. Leidub ka neid vahendeid, mis algul ei anna end üldse tunda, vaevused hakkavad ilmnema umbes viie aasta pärast.

Suitsetamisega on samamoodi: ühe inimesega ei juhtu midagi, aga teine saab kopsuvähi. Taimekaitsepreparaadid võivad vale kasutuse puhul tekitada nahalööbeid, mis mõnel puhul päädivad nahavähiga, ning hingamisteede haigusi. Õigeid isikukaitsevahendeid kasutada on väga tähtis.

Millised taimekaitsevahendid on Eestis kõige levinumad?

Osa taimehaiguste tõrje vahendeid on vabamüügil, teisi müüakse tunnistuse alusel. On nii looduslikumaid kui puht keemilise suunitlusega preparaate. Loodushoidlikud on näiteks hahkhallitusevastane Prestop ning jahukaste ja punase kedriklesta vastu mõeldud Thiovit Jet.

Keemilistest on köögiviljade puhul enam kasutuses käsimüügiski saadavad Topas, Switch, Aliette ja Infinito ning tunnistuse alusel müüdavad Signum, Infinito ja Dithane.

Milliseid taimekaitsevahendeid eelistavad meie tootjad?

Eelistus sõltub muidugi konkreetsest köögiviljakasvatajast, aga kaldun arvama, et rohkem kasutatakse keemilisi preparaate. Need saavad probleemist kiiremini jagu, aga kui ühte ja sama preparaati kasutatakse kogu aeg, võivad taimehaigused sellega harjuda.

PÕHITÜÜBID

Taimehaiguste põhitüübid on välistunnuste alusel järgmised:

• mädanikud

• närbumine

• laiksused

• padjandid ehk pustulid

• kirmed

• eritised

• mumifitseerumine

• lehtede enneaegne varisemine.

Allikas: Tairi Albert