Heinrich Oja: Kriis toob «targad» esile

Foto: Erakogu

Äsja möödus 75 aastat vapside riigipöördekatse mahasurumisest, mida käsitlesid «Sakalas» nii Aavo Savitsch kui Martin Helme.

Püüdes leida sarnasusi toonaste ja praeguste olude vahel, tuleb kindlasti märkida, et Eesti Vabadussõjalaste Liit tõstis pead globaalse majanduskriisi tingimustes.

Tollastest kohalikest poliitilistest oludest annab ilmekalt aimu August Alle epigramm: «Meil väikses Eestis neli tarka: Rei, Päts, Laidoner ja Larka.»

Võimuvõitlus oli tunduvalt ägedam kui praegu. Näiteks nimetasid vapsid Konstantin Pätsi poliitiliseks laibaks. Lisaks koostasid vapsid presidendile laialdased ametivolitused andma pidanud põhiseaduse projekti, millel oli rahva hulgas üsna suur toetus. Kurioosne küll, aga just sedasama dokumenti kasutas Päts hiljem oma huvides ära.

Vapsid tahtsid kindral Johan Laidonerist teha oma presidendikandidaadi. Selle peale teatas Konstantin Päts, et kui nad teevad Laidonerist riigipea, on nad ise võimust ilma. Kokkuvõttes suutis aga hoopiski Päts ise Laidoneriga liidu sõlmida ning vapside tegevuse jõuga maha suruda.

Mis võinuks vapside võimulepääsemise korral Eestis teisiti minna? Arvan, et midagi head poleks sellest sündinud — pidas ju suur osa neist oma eeskujuks Saksamaa füürerit Adolf Hitlerit.

Kriisi aegu kipuvad ikka pinnale ujuma uued tegijad, kes väidavad end teadvat raudset valemit raskustest ülesaamiseks. Nii on ka praegu üha enam kuulda arvamusi, mille järgi on Eestis võim koondunud ühele kindlale ringkonnale, kes rahva tegelikest huvidest lugu ei pea. Ses mõttes on Martin Helmel õigus, kui ta ütleb, et värsket verd oleks tarvis.

Küll aga julgen ma kahelda, et Eesti suudaks kinnise rahvusriigina, Euroopa Liitu kuulumata, praegusest paremini toime tulla.

Just tänu kuulumisele euroliitu ja NATO-sse võime olla kindlad, et elame raske aja üle, ilma et seaksime oma vabaduse löögi alla.