Loodi pitsiline kuur kerkib taas

Tarmo Tammekivi hoiab käes originaalnikerdist ja selle järgi hoolikalt valmistatud koopiašablooni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rahvusliku ehituse seltsi eestvedamisel taastatava Loodi mõisa tõllakuuri seinakarkass on juba püsti upitatud ning kuu lõpuks plaanitakse hoone katuse alla saada.

Traditsioonilisest ehitusest lugu pidavad mehed on oma põhimõtetele truud ning nii valmibki kuur naelu kasutamata. Rajatis on kantud riiklike kultuurimälestiste nimekirja kui uhke puitdekoratsiooniga majandushoone erandlik näide. Et selts juba niikuinii Loodi mõisa juures tegutseb, võttis ta kohe sealsamas kõrval seisva kuuri taastamist mõnusa proovikivina.

Taastatakse kogu mõis

Mittetulundusühingu Loodi Mõisa Arendus juhatuse liige Siim Sillamaa rääkis, et kogu mõisa arengukontseptsioon on välja töötatud ning seda hakatakse jõudumööda realiseerima. Kuuri taastatakse võimalikult autentselt ning Sillamaa kinnitusel polnud juttugi kergema vastupanu teed minekust.

«Tegemist on ikkagi väljaõppinud meestega ja siin võivad nad teooria praktikas proovile panna,» lausus Sillamaa. «Kindlasti saab nii mõnigi puidumees siit näitliku õppetunni.»

Seltsi liige Tarmo Tammekivi, kes on ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant, ütles, et uuendusega tehti algust veebruaris. «Me pole siin küll iga päev tegutsenud, kuid tööd on kõvasti olnud. Õnneks lõpp juba paistab.»

Paljudele möödasõitjatele on tõllakuur meelde jäänud tänu uhketele nikerdistele. Need on ka taastatud versioonis, kuigi enamik on tulnud uuesti teha.

«Nad olid halvas seisus,» lausus Tammekivi. «Kopeerisime mustri šabloonile ning tegime selle järgi uued.»

Detailide väljalõikamise kallal on kätt saanud proovida ka Prantsusmaalt pärit praktikant. Õppinud puuseppade hinnangul sai ta oma ülesandega üsna hästi hakkama, kuigi kõige vastutusrikkamaid töid talle veel ei usaldatud.

Mitu varianti

Kui päris aus olla, on üks pikk nael tõllakuuris siiski koha leidnud: sellega suleti igaks juhuks suur pragu. Kuuri materjal lõigati valmis juba üle-eelmisel talvel ning seni seisis see virnas ootel.

Ehkki pole päris selge, kas tegemist oli tõlla- või hoopis puukuuriga, pooldavad nii Sillamaa kui Tammekivi tõllakuuri versiooni.

«Kui vaadata sinna viivat teed, on näha kahte väravaposti. Küllap sealt sõideti otse kohale ning pargiti tõllad. Kuskil pidi ju neile varjualune olema.» selgitas Tammekivi.

Sillamaa hinnangul oli ehitis lihtsa puukuuri kohta liiga uhke.
«Lammutamise käigus ilmnes mitu nüanssi, mis tõllakuuri kasuks räägivad,» märkis Sillamaa. «Välistatud pole ka see, et tegu on kunagise postijaamaga. Mõisal tõenäoliselt nii suurt tõllakuuri vaja polnud, kuid kahjuks arhiivides täpsemaid andmeid pole.»