/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2009/03/20/151441t1h057f.jpg)
Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja Viljandi büroo juhataja Riina Saar ei usu, et mõni ühistu pankrotti võiks minna, kuid võlgnevuste kontrolli all hoidmiseks on vaja vaeva näha.
Võlgnik peaks ühistuga koostööd tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saare sõnul ei kipu eestlased eriti abi paluma, sest häbenevad, et nad enam arveid tasuda ei jõua. Tegelikult on väga oluline, et makseraskustesse sattunud pere võimalikult kiiresti ühistu juhile oma murest räägiks, sest siis saab koos lahendusi otsima hakata.
«Kui kas või üks kuu on võlgu jäädud ja korteriomanik sellest juttu ei tee, peaks juhatuse esimees ta ise üles otsima,» soovitas Saar. «Kui maksmata jäävad juba kahe kuu arved, on väga raske võlga likvideerida.»
Eile teatas andmekaitseinspektsioon, et kui väljaspool ühistut on võlgu olevate inimeste nimede avaldamine lubamatu, siis ühistu liikmetel on õigus teada, kes ühise majapidamise ees oma kohustusi ei täida.
«Võlglaste andmeid sobib avaldada ühistu juhatuse ja üldkoosoleku protokollides ning teadaandena liikmetele saadetud arvetel,» õpetas inspektsiooni avalike suhete nõunik Elsa Neeme.
Riina Saar võlgnike majasisesest avalikustamisest erilist tulu ei oota, sest inimesed ei jäta maksmata meelega, vaid enamasti töökaotusest tingitud rahapuuduse tõttu.
Tema andmetel on Viljandi ühistute seas märgata küll võlgnevuste mõningast suurenemist, kuid millegi katastroofilisega tegemist pole.
«Ma ei usu, et ükski ühistu Eestis selle pärast pankrotti läheks, see jutt on üles puhutud,» lausus ta. «Enamasti on ühistutel reservid, mida saab kasutada võlgnevuste tõttu puudu jääva osa katmiseks. Ka pangad on praegu üsna paindlikud ja laenu võtnud ühistud saavad nendega muutunud olukorrast rääkida.»
Korteriühistute eestvedaja nentis, et paari aasta eest peeti probleemseteks maju, kus elas palju pensionäre, sest seal oli raske suuri renoveerimistöid ette võtta. Nüüd on olukord vastupidine, sest just sellised ühistud paistavad silma kõige parema maksedistsipliiniga.