Õlu on lahjem ja valik kirjum

Foto: Gert Kiiler

2004. aastal leidus igal Eesti õlletootjal sortimendis vähemalt paar õlut, millel oli kangust kaheksa kraadi või rohkem. Kangematel toodetel ulatus mahuprotsent isegi 12-ni.

Enamasti müüdi kangeid kesvamärjukesi kaheliitristes plastpudelites, mis kippusid väiksemas mahutis lahjemaid õllesid varjutama. Kui jätta kõrvale mõni alkoholivaba mark, olid toona kõige lahjemad eri tootjate pilsnerid, mille mahuprotsent jäi 4,2 kanti.

Tootjad nentisid siis, et lähtuvad turu soovidest, ning nii Saku kui A. Le Coqi esindajad väitsid «Sakalale», et kangete õllede osa tooteportfellis pole sugugi nii suur, kui pealtnäha paistab.

Piir Eesti ja Läti vahel

Nüüd, kaheksa aastat hiljem on pilt poelettidel sootuks teistsugune: enamiku õllede kangus jääb 4,5—5,2 mahuprotsendi vahele ning kõige kangemad kodumaised sordid on seitsmekraadised. Nende kõrval on aga müügile tulnud alla kolmekraadiseid kesvamärjukesi. Pakendite seas paistab üha vähem silma plastpudeleid.

«Sakala» uuris õlletootjailt, kas ka müügitulemused on kooskõlas sellega, mida silm kauplustes täheldab, ja mis on sellise muudatuse põhjustanud.

Nii A. Le Coqi, Saku Õlletehase kui Viru Õlle juht kinnitasid, et kangeid kesvamärjukesi ja plastpudeleid on turul viimaste aastate jooksul tõesti järjekindlalt vähemaks jäänud.

Saku Õlletehase tegevjuhi Margus Kasteini sõnul on Eestis müüdavast õllest ligikaudu 22 protsenti kange, plastpudeli osa on aga kahanenud 33 protsendile. Olgu öeldud, et kaheksa aastat tagasi moodustas kangete õllede osa müügist veidi üle 30 protsendi.

Võrdluseks lisagem, et Lätis on kange õlle osa üle veerandi ja Leedus ligikaudu kolmandik ning umbes pool mõlema riigi kesvamärjast müüakse plastpakendis.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi jutu järgi lähebki Eesti ja Läti vahelt mõtteline piir. «Meie kuulume eelistuste poolest Skandinaaviasse, Läti ja Leedu aga pigem Kesk-Euroopasse. Meie tarbija tahab, et õlu oleks värskendav ja kerge maitsega,» selgitas ta.

Kokkuleppega lahjemaks

Kõik õlletootjad olid ühel meelel, et turu praeguses seisus mängib tähtsat rolli tootjate eneseregulatsioon. Nimelt leppis õlletootjate liit 2009. aastal kokku, et seitsmekraadisest kangemaid marke enam ei toodeta. Juba mõni aasta varem oli jõutud ühisele seisukohale lõpetada kange õlle reklaamimine.

«Tootjate ümarlauas arutame praegugi võimalusi, kuidas absoluutset alkoholitarbimist edaspidi vähendada. Lahjema õlle tootmise suund on nagu plastpakendi osa vähendaminegi meie teadlik valik,» rääkis Tarmo Noop.

Margus Kastein nimetas peale eneseregulatsiooni põhjustena ka kangemale õllele kehtestatud kõrgemat aktsiisi ja suurt sotsiaalset survet, mille tulemusena juuakse kangemat alkoholi vähem.

Tema hinnangul on üks osa kanget õlut eelistanuid teinud nüüd arvatavasti valiku muu kange alkoholi seast, kuna teine osa on hakanud tarbima lahjemat.

Aktsiaseltsi Viru Õlu peadirektor Ott Licht tuletas meelde, kust me tuleme ja millised olid alkoholi tarbimise trendid paarikümne aasta eest. «Areng lahjema joogi suunas on olnud loomulik ja kestab. Tarbijad on saanud teadlikumaks ja teinud suhtumises alkoholi pruukimisse ka ise korrektiive,» nentis ta.

Teisalt pidas Licht vajalikuks märkida, et kange õlu on maailmas samuti traditsioonidega toode, küsimus on üksnes selles, kui palju ja kuidas seda juua. «Näiteks meie seitsmeprotsendiline Bock võinuks olla koguni kangem, aga nagu sarja nimigi ütleb, on see gurmeetoode,» rääkis Licht.

Julgetakse toota nišiõlut

Kange õlle taandudes on tootjad avardanud lahjema valikut. Kui kaheksa aastat tagasi tuli nentida, et Eesti turult puudus tarbijate leige huvi tõttu tume õlu, mille mahuprotsent olnuks viie kandis või väiksem, siis nüüd pakuvad selliseid tooteid kõik õlletehased.

Tarmo Noobi meelest on selle muutuse taga eelkõige kohalikul turul valitsev tihe konkurents. «Ehkki tootjate arv püsib sama, läheb konkurents üha tihedamaks ja seetõttu üritavad kõik tootjad olla esindatud igas segmendis,» rääkis A. Le Coqi juht. «Teisalt on tumeda õlle turg ikka väga väike, alla kolme protsendi.»

Noobi hinnangul on Eesti tarbijal valida päris paljude õllesortide seast.

«Turg on viimastel aastatel palju arenenud ja tarbijat püütakse pidevalt üllatada. Seda soovime teha ka meie,» ütles ta.

Margus Kasteini sõnul on Eesti tarbija muutunud uudishimulikuks ja proovib hea meelega uudseid maitseid. Tootjadki on tema arvates varasemast julgemad uusi sorte pakkuma.

Kui tihtipeale toovad nad nišitooteid teadlikult välja üheks hooajaks — ka tarbijate huvi jaheneb pärast esimest proovimist —, siis leidub selliseidki, mis lähevad nii hästi kaubaks, et jäävad tootmisse kauemaks. Saku puhul kuulub nende sekka lahja tume Dublin, Viru Õlle toodangust on kindla tarbijaskonna leidnud Pulsi tume kirsiõlu.

«Tarbijatele uute maitsete tutvustamist tuleks jätkata, praegu oleme alles selle tee alguses,» rääkis Ott Licht.

Üks õlleturu viimaste aastate uuendus on alla kolmeprotsendiliste sortide esiletõus. Kui Viru Õlu tõi 2002. aastal lettidele 2,2-protsendilise Shandy, ei saatnud seda müügiedu.

Mullu hakkas A. Le Coq tootma 2,9-protsendilist õlut ning tänavu jõudis kauplustesse Saku 2,8-protsendiline õlu, lisaks veel 2-protsendiline Radler.

«Muidugi pole müük sama suur kui Premiumil, aga oleme nende tulemustega rahul,» rääkis A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Ehkki võrreldes mullusega, mil toode turule toodi, on müük veidi vähenenud, lubas ta, et see jääb müüki ka tuleval hooajal.

Noop ei usu, nagu oleks Saku sama laadi toode neilt kliente ära võtnud, pigem on see tema meelest suurendanud nimetatud tootegrupi tarbijaskonda.

Viru Õlle peadirektor Ott Licht arvas, et sellise kangusega õlle turg võiks olla märksa suurem, kui Eestis ei kehtiks liikluses alkoholi suhtes nulltolerants. «Soome ja mitme teise riigi näide kinnitab seda,» lisas ta.

Lichtil on hea meel, et tarbijad on võtnud hästi vastu nende alkoholivaba tumeda Pulsi: kiitvat vastukaja saabub tootjaile selle kohta seniajani.

Vähem plasti, rohkem purke

Eesti õlleturu suundadest rääkides on tootjad jällegi suuresti ühel meelel: kange ja plastpudelis õlle osa väheneb veel ning tarbija tähelepanu püütakse pälvida, üllatades teda uute maitsete ja pakenditega.

Kindlasti suureneb purgiõlle osa, sest tarbija peab seda pakendit mugavaks. Viru Õlu investeeribki sellesse, et hakata juba varsti õlut purkidesse villima Eestis, mitte Saksamaa tehases, kus seda seni on tehtud.

Saku Õlletehase juht Margus Kastein arvas, et ka 0,33-liitrise klaaspudeli osa võib hakata suurenema erinevalt sama mõõtu purgist, mis pole eestlaste seas kuigi populaarne. «Usun, et rahvusvahelisi brände hakkab lähitulevikus rohkem peale tulema,» lisas ta.

Tarmo Noop nimetas A. Le Coqi tulevikusuunaks muu hulgas restoranide ja pubidega tehtavat koostööd, parandamaks õlle serveerimise kvali.teeti. Seda ettevõtmist alustati juba mullu ning selle üks eestvedaja on Eesti esimene sommeljee Kristjan Peäske.

Noobi sõnul on peamine eesmärk see, et inimesed jooksid õlut seltskondlikuks naudinguks, mitte purjujäämiseks. «Oleme selle suuna hoidmise eest pidanud pisut lõivu maksma, sest viimased viis aastat on turg natuke, kuid pidevalt vähenenud. Aga me ei kurda,» lisas ta.

ARVAMUS

LAURI BEEKMANN,
Eesti karskusliidu esimees

Ükski alkohoolne jook ei ole teisest ohtlikum või ohutum. Lõpptulemus taandub joodud absoluut­alkoholi kogusele, mis tähendab, et ka lahjat õlut võib juua nii palju, et tagajärg on halb.
Pakun siinkohal välja võimaluse, et paljud tarbijad ostavad nüüd ühe kange õlle asemel kaks poole lahjemat ja tootjale on selline muudatus isegi tulus.
Kindlasti on õlle lahjenemine toonud tootjate klientideks rohkem naisi ja noori tüdrukuid — nende õlletarbimine on viimasel ajal suurenenud. Sellest annavad märku õrnemale sugupoolele mõeldud kampaaniad, näiteks A. Le Coqi Premium Extra reklaamlause «See maailm ei kuulu ainult meestele».
Tõenäoliselt on tootjate turumuudatused tulenenud peamiselt ärilise tulu suurendamise eesmärkidest, et suurendada läbimüüki ning võita uusi kliente.