Sel esmaspäeval jõudis Ugalasse kohale saastekvoodi müügist saadud raha eest ostetud hinnaline valguspark, kuid suurt osa sellest tänavu veel kasutada ei saa.
Tuliuued prožektorid jäävad aastaks lattu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks et paarisajast prožektorist ja tänapäevasest valguspuldist koosnev keeruline süsteem üles panna, kulub Ugala juhi Hillar Seina sõnul terve kuu. Seega oleks seadmed pidanud sel hooajal kasutuselevõtmiseks jõudma kohale suve algul, ning esialgsed plaanid nägid seda ka ette. Nüüd pole suurt tööd enam võimalik ette võtta. Vaid osa prožektoritest saab väiksesse saali üles panna.
Valgusmeistrite töötoa ja lava vahelised kaablid tuleb suuremalt jaolt välja vahetada. Praegu täidab vananenud valgustusseade mitu ruumi, mida pole pärast uue tehnoloogia paigaldamist enam vaja.
Sein ütles, et DMX-kaablite panekuks — nende kaudu juhitakse valgusparki — tuleb suure tõenäosusega teha uus projekt. Lisaks on vaja ruume remontida ja nõukogudeaegne sisustus välja vahetada.
Esimene võimalus valguspark suures saalis täielikult tööle panna avaneb alles järgmise aasta mai keskel.
Enim kasu valgustajal
Selleks et moodne valguspult ja prožektoripark Ugalast üles leida, tuleb mõnda aega mööda koridore ekselda. Kui digitaalne pult on juba valgustajate ruumis, siis ülejäänud tehnika seisab alles nurgatagustes ladudes ja jääb sinna veel tükiks ajaks.
«Kõige rohkem on uuest tehnikast tolku valgustajal,» ütles Hillar Sein. Pulti esimest korda nähes oli teatrijuht üksjagu üllatunud, sest see on vanast mitu korda väiksem.
Valgusmeister Evald Lauri sõnul tuli eelmise, Poolast pärit puldiga kõik käsitsi teha. Ta kirjeldas, kuidas lauale pidi panema valmis eri stseenide valgusplaanid, et töö läheks sujuvalt ja viperusteta.
410 prožektorist, mis praegu teatris ripuvad, võetakse pooled maha, kuid uusi sama palju üles ei lähe. Nimelt on ühe uue prožektoriga võimalik teha mitme vana töö.
«Kõige positiivsema stsenaariumi järgi oleks valgustehnika kevadeks kohale jõudnud,» selgitas Sein. Nii see aga ei läinud ja lõpuks jäi aega väheks, et neid suvel üldse üles panna.
Kultuuriministeeriumis projektiga tegelnud arendus- ja personaliosakonna juhataja Jorma Sarve sõnul pidigi valguspark jõudma plaanide järgi kohale just nüüd. Investeeringu Viljandisse toonud kavagi sai tema jutu järgi valmis alles jaanuaris.
«On täiesti arusaadav, et sellist kogust tehnikat ei jõuta hooaja alguseks üles panna,» leidis Sarv. Ministeeriumi esindaja lisas, et kõige rohkem tuli uusi valgustusseadmeid Eesti teatritest just Viljandisse ja Tartusse.
Ehitus lõpeb õigel ajal
Valguspark pole ainus, mida Ugalas saastekvoodi müügist saadud raha eest uuendatakse.
Fuajees on 341 hõõglampi säästupirnide vastu vahetatud ning rekonstrueeritud õhkkardinad. Septembri lõpuks jõutakse ühele poole 4000 ruutmeetri suuruse katuse soojustamisega.
Teatrijuhi sõnul on saavutatavat energia kokkuhoidu raske ennustada, aga küttekulusid arvatakse vähenevat ligi kümme protsenti. Kuigi viimasel ajal on olnud vihmane, jõutakse ehitusega tema kinnitusel õigeks ajaks valmis.
«Kui Ugalat peaks põhjalikult renoveeritama, ei oleks 90 protsenti praegustest soojustustöödest vaja uuesti teha,» arvas Hillar Sein. Tema tõdemust mööda ei pruugi publik muudatusi märgatagi, kuid teatri umbes 80 töötajale läheb elu paremaks.
Valgustehnika maksis ligikaudu 475 000 eurot ja teatrimaja energiasäästlikumaks muutmiseks kulus 511 293 eurot.
«See on väga oluline lisainvesteering tehnikasse, mis tuleb teatrile just õigel ajal,» kommenteeris Sein.
Lisaks Ugalale sai uue valguspargi veel kuus teatrit. Selle tarnis osaühing E&T, kes võitis hanke 1,91 miljoni eurose pakkumusega.
Energiasäästliku lavavalgustuse jaoks tuleb raha riigi kasutamata saastekvoodi müügist Jaapani suurkorporatsioonile Marubeni Corporation.